Eve keel

Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas. Eve keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, kvaa keelkonda ja seal gbee keelte alarühma. Eve keeles on esindatud Anglo (Anlo), Awuna, Hudu ja Kotafoa dialektid. Vastavalt Ethnologue’i andmetele on selle keele kõnelejaid üle 5 miljoni ning rääkijate arv kasvab.

Ewe keel on Togos rahvuskeel, mida räägib 1 163 000 inimest. Lõuna-Togo piirkonnas õpetatakse eve keelt lastele algkoolis. Kesk-Togos kasutavad mitme keele kõnelejad eve keelt ka lingua franca-na. Ghanas on eve keel osa igapäevasest suhtlusest ning seda räägivad 2,25 miljonit inimest esimese keelena ning umbes pool miljonit inimest teise keelena. Ghanas õpetatakse eve keelt nii alg- kui ka põhikoolis.

Eve keelt kasutatakse raadio- ja telesaadetes ning mõnes kohalikus ajalehes nii Togos kui ka Ghanas.

Eve keeles on inglise keele mõjutusi, näiteks sõnades kɔnset, ‘concert’ (kontsert) ja flawas(i), ‘flowers’ (lilled).

Kirjasüsteem

Eve keeles on kasutusel ladina tähestik, mis sisaldab ka eve keele häälikuid. Lisaks on laenatud tähti rahvusvahelisest foneetilisest tähestikust (IPA), näiteks tähed đ, ŋ, ɔ.

A a B b D d Đ đ Dz dz E e Ɛ ε F f Ƒ ƒ G g Gb gb Ɣ ɣ H h I i K k Kp kp L l M m N n Ny ny Ŋ ŋ O o Ɔ ɔ P p R r S s T t Ts ts U u V v Ʋ ʋ W w X x Y y Z z

Arvsõnad 1–10

deká – üks

eve – kaks

eto – kolm

ene – neli

ató~ – viis

adé – kuus

adré – seitse

enyí – kaheksa

enyíde – üheksa

ewó – kümme

Fonoloogia

Toon

Eve keeles on kasutusel leksikaalsed toonid. Leksikaalne toon on iseloomuliku helikõrgusega toon, mis on sõnas määratud silbiga ja mis mõjutab oluliselt sõna tähendust. Keeles esineb kolm tooni:

-kõrge: /tó/ ‘kõrv’

-keskmine: /tō/ ‘uhmer’

-madal: /tò/ ‘pühvel’

Toonide erinev kõla mängib tähtsat rolli küsimuste esitamisel. Lihtsamate eitavate ja jaatavate küsimuste puhul kasutatakse lause lõpus madalat tooni à. Näiteks Ameá lolo = "inimene on paks", aga Ameá loloà? = "Kas inimene on paks?"

Grammatika

Eve keel on isoleeriv keel. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud. See tähendab, et sõnadevahelisi suhteid on tähistatud lauses sõnajärje või partiklite abil. Enamus sõnatüved koosnevad ühest silbist moodustatud konsonandist ja vokaalist. Käänamist esineb väga harva.

Morfoloogia

Eve keele substantiivide morfoloogia on järgmine:

– puudub grammatiline sugu;

– kirjutamisel ei kasutata määravaid ega umbmääraseid artikleid;

– substantiividel on tavaliselt vokaalne või nasaalne prefiks, et eristada neid verbidest;

– pluurali ehk mitmuse moodustamisel lisatakse sufiks -wo sõna lõppu. Näiteks ati = puu, atiwo =puud; awu = kleit, awuwo = kleidid. Samas esineb keeles ka loendamatuid substantiive, millel pluural puudub. Näiteks tsi = vesi või dze = sool.

Verbide ehk tegusõnade morfoloogia on järgmine:

– sõnatüved lauses ei muutu;

– verbid märgivad tegevust, olekut või omadusi, samas kui inglise keeles väljendatakse omadusi omadussõnadega. Ka eesti keeles kasutatakse omadussõnu omaduste kirjeldamiseks.

– eitust märgitakse katkendlikult, st üks osa eitusest on enne verbi, teine osa tuleb osalause lõpus. Mé on enne esimest verbi ja o esineb osalause lõpus (vt 2. näitelauset).

  kofi´ va´ afi ´ sia
  K. tulema koht see
 ‘Kofi tuli siia.’

  kofi ´ me´ va´ afi ´ sia o
  K.NEG tulema koht see NEG
  ‘Kofi ei tulnud siia.’

Tüüpiline sõnajärg eve keeles on subjekt-verb-objekt (SVO).

Keelenäited

Neném ŋutsu ŋutasẽla ene sia wo koŋ. Need neli õelat meest.

Avu du fu mcogua ga o. Koer sööb konti, mitte metalli.

Leo fe atawui keke akpa. Leo püksid on liiga laiad.

Viited

Evekeelne Vikipeedia