Tegusõna pöördelised vormid

Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, näiteks nagu Mängib või Tulen.

Eesti keel

Näiteks lauses Ma hüppasin üle müüri on sõnavorm hüppasin

ja väljendab

Finiitsed lihtvormid

Pöördelised verbivormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid: Ta elas korteris. Finiitsetes lihtvormides avalduvad pöörde-, tegumoe- ja kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid.

Sõnavormis on tunnuste üldine järjestus selline: tüvi + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ela/t/i (tüvi + tegumood + aeg), ela/si/me (tüvi + aeg + pööre).

Ajatunnus võib teatud tüüpi sõnades tüvega ühte sulada: tuli/me (tüvi-aeg + pööre).

Kõige keerulisem tegusõna lihtvorm saab eesti keeles sisaldada aja-, kõneviisi- ja pöördetunnust: ela/nu/ksi/me.

Finiitsed liitvormid

Mitmesõnalisi pöördelisi verbivorme nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. Liitvormid on

Perifrastiline verb

Perifrastiline verb on sõnade ühend, mis koosneb tegusõnast ja

Lausemalli ei määra mitte tegusõna, vaid ühend tervikuna. Perifrastilised verbid on lauses ahel-, ühend- või väljendverbid.

Kaksikverbi moodustab liikumist väljendav tegusõna koos mõne muu tegusõnaga: Ta jookseb toob ise poest piima. Ma lähen annan talle raha. Tule tee kassile pai.

Vaata ka

Viited

Kirjandus