Flattery neem

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Flattery neem (Cape Flattery) on USA mandriosa kõige loodepoolseim punkt koordinaatidega (48°23'09"N 124°43'37"W). Mõnikord on seda nimetatud ka USA mandriosa läänepoolseimaks punktiks, kuid tegelikult on selleks Alava neem (Cape Alava), mis asub Flattery neemest 24 kilomeetrit lõunas, samas erineb selle läänepikkus (124°44'11.8" W) Flattery neemest vaid 35 sekundit. Neem asub Vaikse ookeani rannikul, kus Juan de Fuca väin suubub Vaiksesse ookeani, Washingtoni osariigis Clallami maakonnas, paiknedes Makah' indiaanihõimu reservaadis.

Neemele pääseb reservaadi halduskeskusest Neah Bayst (Seattle'ist 190 kilomeetrit kirdes) 12-kilomeetrise asfalttee Cape Flattery Road kaudu, mis lõppeb parkimisplatsil, neemele viib sealt kilomeetrine jalgrada Cape Flattery Trail.

Eurooplastest märkas Flattery neeme esimest korda James Cook 22. märtsil 1778. Ta kirjutas logiraamatusse: "seal paistis olevat väike lõhe, mis meelitas meid lootusega leida sadam... Sel põhjusel nimetasin sellest põhja poole jäävat maapunkti Cape Flatteryks. (flattery = meelitus) ("... there appeared to be a small opening which flattered us with the hopes of finding an harbour ... On this account I called the point of land to the north of it Cape Flattery.")

1834. aastal maabusid Flattery neeme lähedal kolm jaapani meremeest: 29-aastane Iwakichi, 16-aastane Kyukichi ja 15-aastane Otokichi. Nad olid pärit Mihamast (nüüdisajal Aichi prefektuuris), 11. oktoobril 1832 seilasid nad Mihamast Edosse (Tokyo) 15-meetrise kaubalaevaga Hojunmaru, pardal 150 tonni riisi ja 14-meheline meeskond. Merel olles sattusid nad aga tormi, mis paiskas laeva kaugele Vaiksesse ookeani. Ilma masti ja roolita laeva kandsid hoovused mööda Vaikse ookeani põhjaosa 14 kuud, mille jooksul elas meeskond lastiks olnud riisist ja magestatud mereveest. Enamus meeskonnast aga suri skorbuuti, maabudes oli neist elus vaid kolm, kes seejärel orjastati Makah' indiaanlaste poolt, kuni nad päästeti Bostoni meremehe William Henry McNeilli (1803–1875) poolt, kes töötas Briti karusnahakompanii Hudson's Bay Company kaubapunktis Fort Vancouveris (nüüdisajal Vancouveri linn Kanadas).

Viited