Frans Sammut

Frans Sammut (2010)

Frans Sammut (19. november 1945 Ħaż-Żebbuġ, Malta – 4. mai 2011 Malta) oli Malta kirjanik.

Elukäik

Frans Sammut (1970)

Frans Sammut õppis Zebbugi algkoolis, St Aloysiuse kolledžis, St Michaeli õpetajate kolledžis, Malta Ülikoolis (bakalaureus teoloogia alal, magister pedagoogika alal) ja Perugia Ülikoolis (diplom itaalia keele õpetamiseks välismaal).

Sammut pälvis esimese tunnustusavalduse 1960. aastate lõpus, olles Moviment Qawmien Letterarju ('kirjandusliku taassünni liikumine') kaasasutaja. Hiljem töötas ta Akkademja tal-Malti (Malta keeleakadeemia) sekretärina. Aastatel 1996–1998 oli ta Malta peaministri konsultant.

Ta oli abielus Catherine Cachiaga, neil sündis kaks poega: Mark A. Sammut ja Jean-Pierre.

Teosed

Frans Sammut hoidmas käes oma tõlget Vassalli malta vanasõnade kogust (2006)

Sammut avaldas arvukalt teoseid, sealhulgas bestsellerist romaani "Il-Gagga" ("Puur"), millel põhineb Mario Azzopardi 1971. aastal lavastatud film; Rothmani preemia võitnud "Samuraj"; "Paceville", mis võitis valitsuse kirjandusmedali, ja "II-Ħolma Maltija" ("Malta unistus"), mille kohta kirjanduskriitik Norbert Ellul-Vicenti kirjutas: "Malta kirjanduses ei ole midagi suuremat."

Endine peaminister ja näitekirjanik Alfred Sant loeb seda Sammuti tippteoseks ning briti proosakirjanik ja luuletaja Marjorie Boulton nimetab seda kolossaalseks tööks.

Sammut on avaldanud ka rea lühijutte: "Labirint" ("Labürint"), "Newbiet" ("Aastaajad") ja "Ħrejjef Żminijietna" ("Meie aja lood").

Tema mitteilukirjanduslike teoste hulka kuuluvad "Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira" ("Prantsuse revolutsioon: ajalugu ja tähendus"), "Bonaparti f'Malta" ("Bonaparte Maltal"), mille tõlge prantsuse keelde "Bonaparte à Malte" avaldati aastal 2008 ja "On The Da Vinci Code" (2006), kakskeelne (inglise ja malta) kommentaar rahvusvahelisele bestsellerile. Samuti toimetas ta Mikiel Anton Vassalli "Lexiconi". Vassalli (surn. 1829) loetakse malta keele isaks. 2006. aastal avaldati Sammuti Vassalli "Motti, Aforismi e Proverbii Maltesi" tõlge pealkirja "Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin" all. 2007. aastal esindas tema "Il-Ħolma Maltija" tõlge ("La Malta Revo") Maltat esperanto klassikaliste kirjandusteoste kogumikus, mille avaldas New Yorgis Mondal. 2008. aastal anti tema "Il-Gaġġa" viiendat korda välja. 2009. aastal esitles Sammut Pietru Caxaro poeemi "Xidew il-qada" (tuntud ka kui "Il-Kantilena"), kõige vanema malta keeles kirjutatud dokumendi revolutsioonilist interpretatsiooni.

Viimased sõnad

Kuulsaks on saanud Frans Sammuti viimsed sõnad: "Minu naine ja mina peaksime minema Jeruusalemma, aga näib, et plaanid on muutunud. Nüüd lähen taevasesse Jeruusalemma." Endine Malta Ülikooli rektor, filosoofiaprofessor ja üks tähtsamaid Malta intellektuaale Peter Serracino Inglott reageeris sellele järgmiste sõnadega: "Ma mõistsin, et vahel on pisarad ja naer võrdväärsed."

Teosed

Viited

  1. ↑ Le Petit Futé, 9th Ed, 2009-2010, Paris, p. 70.
  2. ↑ Aquilina, Sandra (12. märts 2007). "Portrait of the artist". The Malta Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2011. Vaadatud 5.05.2011.
  3. ↑ Ellul Vincenti, Norbert (11 Mai 1994): "Vassalli's Maltese Dream", The Sunday Times (Malta), p. 20.
  4. ↑ Sant, Alfred (4. mai 2011). "Frans Sammut: A Man of Courage". maltastar.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 5.05.2011.
  5. ↑ "Maltese works in Esperanto". The Malta Independent. 2. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 15. mai 2011.
  6. ↑ Sant, Toni (19. aprill 2009). "New interpretation to oldest written document in Maltese". maltamediaonline.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 15.05.2011.
  7. ↑ Sammut, Mark A. (15. mai 2011). "Frans Sammut". The Sunday Times (Malta). Originaali arhiivikoopia seisuga 5.09.2017. Vaadatud 25.05.2011.
  8. ↑ Serracino Inglott, Peter (15. mai 2011). "Inheritance of icons". The Sunday Times (Malta). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2017. Vaadatud 25.05.2011.
  9. ↑ http://franssammut.info/?page_id=34
  10. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2015. Vaadatud 5. november 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid