Frans Sammut õppis Zebbugi algkoolis, St Aloysiuse kolledžis, St Michaeli õpetajate kolledžis, Malta Ülikoolis (bakalaureus teoloogia alal, magister pedagoogika alal) ja Perugia Ülikoolis (diplom itaalia keele õpetamiseks välismaal).
Sammut pälvis esimese tunnustusavalduse 1960. aastate lõpus, olles Moviment Qawmien Letterarju ('kirjandusliku taassünni liikumine') kaasasutaja. Hiljem töötas ta Akkademja tal-Malti (Malta keeleakadeemia) sekretärina. Aastatel 1996–1998 oli ta Malta peaministri konsultant.
Ta oli abielus Catherine Cachiaga, neil sündis kaks poega: Mark A. Sammut ja Jean-Pierre.
Teosed
Frans Sammut hoidmas käes oma tõlget Vassalli malta vanasõnade kogust (2006)
Sammut avaldas arvukalt teoseid, sealhulgas bestsellerist romaani "Il-Gagga" ("Puur"), millel põhineb Mario Azzopardi 1971. aastal lavastatud film; Rothmani preemia võitnud "Samuraj"; "Paceville", mis võitis valitsuse kirjandusmedali, ja "II-Ħolma Maltija" ("Malta unistus"), mille kohta kirjanduskriitik Norbert Ellul-Vicenti kirjutas: "Malta kirjanduses ei ole midagi suuremat."
Endine peaminister ja näitekirjanik Alfred Sant loeb seda Sammuti tippteoseks ning briti proosakirjanik ja luuletaja Marjorie Boulton nimetab seda kolossaalseks tööks.
Sammut on avaldanud ka rea lühijutte: "Labirint" ("Labürint"), "Newbiet" ("Aastaajad") ja "Ħrejjef Żminijietna" ("Meie aja lood").
Tema mitteilukirjanduslike teoste hulka kuuluvad "Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira" ("Prantsuse revolutsioon: ajalugu ja tähendus"), "Bonaparti f'Malta" ("Bonaparte Maltal"), mille tõlge prantsuse keelde "Bonaparte à Malte" avaldati aastal 2008 ja "On The Da Vinci Code" (2006), kakskeelne (inglise ja malta) kommentaar rahvusvahelisele bestsellerile. Samuti toimetas ta Mikiel Anton Vassalli "Lexiconi". Vassalli (surn. 1829) loetakse malta keele isaks. 2006. aastal avaldati Sammuti Vassalli "Motti, Aforismi e Proverbii Maltesi" tõlge pealkirja "Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin" all. 2007. aastal esindas tema "Il-Ħolma Maltija" tõlge ("La Malta Revo") Maltat esperanto klassikaliste kirjandusteoste kogumikus, mille avaldas New Yorgis Mondal. 2008. aastal anti tema "Il-Gaġġa" viiendat korda välja. 2009. aastal esitles Sammut Pietru Caxaro poeemi "Xidew il-qada" (tuntud ka kui "Il-Kantilena"), kõige vanema malta keeles kirjutatud dokumendi revolutsioonilist interpretatsiooni.
Viimased sõnad
Kuulsaks on saanud Frans Sammuti viimsed sõnad: "Minu naine ja mina peaksime minema Jeruusalemma, aga näib, et plaanid on muutunud. Nüüd lähen taevasesse Jeruusalemma."
Endine Malta Ülikooli rektor, filosoofiaprofessor ja üks tähtsamaid Malta intellektuaale Peter Serracino Inglott reageeris sellele järgmiste sõnadega: "Ma mõistsin, et vahel on pisarad ja naer võrdväärsed."
Teosed
Labirint u Stejjer Oħra (lühijutud) 1968
Il-Gaġġa [Puur] 5. väljaanne (novell) 1971 – selle järgi on tehtud film Gaġġa [Puur], režissöör Mario Philip Azzopardi 1971
Logħba Bejn Erbgħa (pikk lühijutt) 1972
Samuraj [Samurai] 3. väljaanne (novell) 1975
Kristu fil-Poezija Maltija (1913-1973) 1977
Fedra [Phèdre Racine] 1978
Il-Qtil fi Sqaq il-Ħorr (pikk lühijutt) 1979
Il-Proċess Vassalli (näidend) 1980
Il-Mixja tal-Ħaddiem lejn il-Ħelsien (poliitiline analüüs) 1982
Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira (ajalugu) 1989
Paceville (novell) 1991
Letteratura [Literatuur] (kirjanduskriitika) 1992
Il-Ħolma Maltija [Malta unistus] (novell) 1994, 2012, tõlge esperanto keelde La Malta Revo, välja antud New Yorgis, 2007
Bonaparti f’Malta [Bonaparte Maltal] (ajalugu) 1997, tõlge prantsuse keelde Bonaparte à Malte, 2008
Newbiet [Aastaajad] (lühijutud) 1998 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
Ħrejjef Żminijietna [Meie aja lood] (lühijutud) 2000 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
Dun Ġorġ: Il-Bniedem tal-Poplu [Isa George: inimene] (ajalooline ja religioosne teema) 2001
↑Sammut, Mark A. (15. mai 2011). "Frans Sammut". The Sunday Times (Malta). Originaali arhiivikoopia seisuga 5.09.2017. Vaadatud 25.05.2011.
↑Serracino Inglott, Peter (15. mai 2011). "Inheritance of icons". The Sunday Times (Malta). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.10.2017. Vaadatud 25.05.2011.
↑"arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2015. Vaadatud 5. november 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)