Franz Witte (surn. 1551) oli Liivimaa vaimulik, Tartu Jaani eesti koguduse kaplan/jutlustaja 1525–1551.
Franz Witte (Frantz, Franciscus von Witten) põlvnes Liivimaalt, õppis Saksamaal 1513. aastal Oderi-äärses Frankfurdis ja 1521 Greifswaldi ülikoolis ning teenis aastatel 1525–1551 Tartu Jaani kiriku eesti koguduse kaplanina.
Paul Johanseni andmetel konfiskeeriti 1525. aasta novembris Lübeckis vaat raamatutega, mis oli kavatsetud toimetada salakaubana Riiga. Salakaup konfiskeeriti ja Lübecki linna raad laskis usuteadlastel saadetist sisuliselt kontrollida. Tegemist oh luterlike raamatutega ja sisaldas Martin Lutheri "Saksa missa" ja "Ristimisraamatukese" eksemplare, peale selle veel liivi-läti-eestikeelseid trükiseid, mille sisu kohta teoloogid ei osanud sõna võtta, sest nad neid keeli ei tundnud. Raamatud otsustati avalikult põletada. P. Johanseni tegi järelduse, et mittesaksa raamatud pidid olema tõlked "Saksa missast" (see pealkiri on kirjeldav, tegemist võis olla kas M. Lutheri 1523. aastal ilmunud teosega "Von Ordnung des Gottesdienstes in der Gemeinde" või "Formulae missaega" samast aastast – või mõlemaga). P. Johansen oletas eestikeelse osa tõlkijaks Tartu Jaani kiriku kaplanit Franciscus Wittet, trükkijaks Hans Luffti Wittenbergis, raamatu soetajaks aga Tartus tegutsenud reformatsioonitegelast Melchior Hoffmanni. Witte tegutsemiskoha järgi oletatakse, et katekismus oli lõunaeestimurdeline.
Wittele on omistatud ka neljanda teadaoleva eestikeelse trükitud raamatu, 1554. aastal ilmunud Lutheri katekismuse tõlge.