Georg von Schwengeln, ka Georg Schwengell või Schwengelm, (lad Georgius Schwengell, pl: Jerzy Schwengeln); umbes 1590–1664) oli Riia linna kodanikust Liivimaa kartograaf, Rootsi kuningriigi sõjaväelane, kindralkortermeister ja fortifikatsiooniinsener.
Georg von Schwengeln õppis matemaatikat ja militaararhitektuuri (architectura militaris). 1621. aastal pärast Riia vallutamist Poola-Rootsi sõjas Gustav II Adolfi poolt Rzeczpospolitalt astus von Schwengeln Rootsi kuningriigi teenistusse, 1625. aastal koostas Georg von Schwengeln rootslaste vallutatud Koknese piiskopilinnuse (sks Kokenhusen) ja linna plaani..
Norrköpingi riigipäeval vastu võetud otsuse Norköppingi õiguse alusel sai ta kuningalt 3. detsembril 1628 Uue-Kastre mõisa, mis asus Gabriel Bengtsson Oxenstierna valduste kõrval Emajõe vasakkaldal Tartumaal, 12 km enne Emajõe suubumist Peipsisse 1630 ostis ta riiginõunik Oxensternalt ka Kavastu (saksa k Kawast) mõisa ja Uue-Kastre piiskopilinnuse (saksa k Warbecke), Georg von Schwengelnile kuulusid Liivimaal peale Uue-Kastre ja Kavastu, veel Tammistu (Tammist), Kabina (Cabina) ja Pilka (Pilcken) mõis.
Georg von Schwengeln töötas aastatel 1631–1654 Rootsi riigikantsleri Axel Oxenstierna alluvuses, kes oli talle mõisad müünud Gabriel Bengtsson Oxenstierna onupoeg. Koos insener Johan Wärnschiöldhi (sündinud Lenæus, 1610–1674) ja kindralkortermeister Johan von Rodenburgiga töötasid Rootsi idaprovintside linnades kindluste väljaarendamisel ja kaardistamisel. 1. augustil 1631 sai ta Rootsi kuningalt Gustav II Adolfilt aadlidiplomi.
1656. aastast oli Georg von Schwengeln tragunirügemendi ülem, ta osales sõjas Taani vastu ja 1659. aastal määras Karl X Gustav ta teise Taani sõja ajal Korsøri kindluse (taani k. Korsør fæstning) komandandiks Sjællandis.
Georg von Schwengeln abiellus Elizabeth Igelströmiga, kes oli Västergötlandist pärit Ropka mõisniku Harald Bengtssoni (Igelström) (1604–1677) tütar. Abielust sündis:
