Gerd Kanter
 Gerd Kanter 2025. aastal | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Isikuandmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | Eesti | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 6. mai 1979 | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Tallinn, Eesti | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Medalid | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on endine eesti kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister.
Ta on alates 2024. aastast Eesti Olümpiakomitee asepresident. 2026. aasta aprillist kuni juunini Eesti Olümpiakomitee presidendi kohusetäitja.
Haridus
Pärast esimese klassi lõpetamist kolis ta koos vanematega Tallinnast Vana-Vigalasse ja asus õppima kohalikus põhikoolis. Keskkooli läbis Kanter Pärnu-Jaagupis, seejärel õppis TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimise erialal ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Pärast seda on õppinud Estonian Business Schooli magistriõppes.
2018. aastal sai temast esimene eesti tippsportlane, kes on läbinud EBS-i juhtimiskootsingu (juhtimistreeneri) diplomiprogrammi.
Sportlastee
Võistlustel esindas ta Tallinna Kalevit (alates 9. jaanuarist 2007; varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja).
Treenerid
Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ja kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Aastatel 2006–2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. 2000. aastast hakkas Raul Rebase juhtimisel tegutsema Gerd Kanteri meeskond Team75 Plus (arv 75 viitas suurele eesmärgile aidata Gerd Kanteril liikuda isikliku rekordi 75 meetrit kursil, mis olnuks ühtlasi maailmarekord).
2006. aastal võitis ta esimese sportlasena Bigbank Kuldliiga peaauhinna.
22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.
24. oktoobril 2012 teatas ta, et lõpetab koostöö treener Vésteinn Hafsteinssoni ja tiimijuht Raul Rebasega. Tema treeneriks jäi füsioterapeut Indrek Tustit.
Kanter võitis 2012. ja 2013. aastal IAAF-i Teemantliiga.
Tippspordikarjääri lõpetamine
Sügisel 2018 teatas Gerd Kanter tippspordiga lõpparve tegemisest. Sel puhul toimus 13. septembril 2018 suurejooneline karjäärilõpuüritus "Gerd Kanteri viimane vaatus" Kadrioru staadionil, kus olid kohal maailma tippkettaheitjad (nt Daniel Ståhl (isikliku rekordiga 69.72), Fedrick Dacres (69.67) ja Andrius Gudžius (69.59)) ning üle 3000 spordihuvilise.
Tallinnas Eesti Filmimuuseumis toimus Gerd Kanteri üliedukale karjäärile tagasi vaatav rahvusvaheline konverents, kus ettekannetega esinesid Vésteinn Hafsteinsson, Raul Rebane, Indrek Tustit, Hans Üürike, Magnus Kirt ja Robert Harting.
Tegevus olümpiakomiteede sportlaskomisjonides
2016. aastal valiti Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks.
2017. aasta sügisel valiti ta Euroopa Olümpiakomitee sportlaskomisjoni juhiks, 2021. aastal valiti ta sellesse ametisse tagasi.
Töö treenerina
Aastatel 2018–2020 oli ta Poola tippkettaheitjate Piotr Malachowski ja Robert Urbaneki treener.
2021. aastast treenis ta Sloveenia tippkettaheitjat Kristjan Čehi, kes tuli 2022. aastal kettaheite maailmameistriks.
Muu tegevus
- 2021–... Eesti Koolispordi Liidu president
- 2025 – üks Tallinna kui 2025. aasta Euroopa spordipealinna saadikuid
- 2026 – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohuseid täitev isik kuni 2026. aasta juunini
Sportlikud tulemused
Olümpiamängudel
- 2004
Ateenas
- 19. koht 60.05 (21. august)
- 2008
Pekingis
olümpiavõitja 68.82 (19. august)
- 2012
Londonis
pronksmedal 68.03 (7. august)
- 2016
Rio de Janeiros
- 5. koht 65.10 (13. august)
Maailmameistrivõistlustel
- 2003
Pariisis
- 25. koht 56.63 (24. august)
- 2005
Helsingis
hõbemedal 68.57 (7. august)
- 2007
Ōsakas
- maailmameister 68.94 (28. august)
- 2009
Berliinis
- pronksmedal 66.88 (19. august)
- 2011
Daegus
- hõbemedal 66.95 (30. august)
- 2013
Moskvas
- pronksmedal 65.19 (13. august)
IAAF-i finaalvõistlustel
- 2004
Szombathelys
- 5. koht 63.28
- 2005
Monacos
- 2. koht 66.01
- 2006 Stuttgardis
- 2. koht 68.47
- 2007 Stuttgardis
- 1. koht 66.54
- 2008 Stuttgardis
- 1. koht 68.38
- 2009 Salonikis
- 5. koht 65.34
Euroopa meistrivõistlustel
- 2002 Münchenis
- 12. koht 55.14 (21. august)
- 2006
Göteborgis
- hõbemedal 68.03 (12. august)
- 2010
Barcelonas
- 4. koht 66.20 (1. august)
- 2012 Helsingis
- hõbemedal 66.53 (30. juuni)
- 2014
Zürichis
- hõbemedal 64.75 (13. august)
- 2016
Amsterdamis
- pronksmedal 65.27 (9. juuli)
Universiaadil
Isikliku rekordi areng
- 1996 46.92 (1,5 kg ketas)
- 1997 50.40 (1,5 kg ketas)
- 1998 47.37 (2 kg ketas)
- 1999 49.25
- 2000 54.07 (10. mai)
- 2000 55.98 (24. mai)
- 2000 56.09 (11. juuni)
- 2000 57.15 (30. august Tallinn)
- 2000 57.68
- 2001 60.47 (15. august, Tartu)
- 2002 61.56 (10. märts, Pula, Horvaatia)
- 2002 62.28 (28. aprill, Tartu)
- 2002 63.17 (18. mai, Tartu)
- 2002 64.67 (14. juuli, Helsingborg, Rootsi)
- 2002 66.31 (26. juuli, Tartu)
- 2003 67.13 (5. september, Tallinn)
- 2004 68.05 (1. mai, La Jolla, San Diego, California, USA)
- 2004 68.50 (Eesti rekord; 5. juuni, Sevilla, Hispaania)
- 2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill, San Diego, California, USA)
- 2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill, San Diego, California, USA)
- 2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september, Helsingborg, Rootsi)
- 2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september, Helsingborg, Rootsi)
Tunnustus
- 2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2006 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Helsingis 2005. aastal)
- 2008 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
- 2008 – Kalevi auliige
- 2008 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Osakas 2007. aastal)
- 2009 – Eesti Vabariigi spordipreemia (kuldmedali võitmise eest kettaheites 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel)
- 2009 – Valgetähe I klassi teenetemärk
- 2009, 2010 ja 2014 – Euroopa kuu parim meeskergejõustiklane (aprillis 2009, aprillis 2010 ja septembris 2014)
- 2012 – Eesti Vabariigi spordipreemia (hõbemedali võitmise eest kettaheites kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 2011. aastal)
- 2013 – Eesti Vabariigi spordipreemia (pronksmedali võitmise eest kettaheites 2012. aasta Londoni olümpiamängudel)
- 2013 – Harju maakonna aukodanik
- 2019 – Eesti Kergejõustikuliidu auliige
- 2020 – Eesti Olümpiakomitee auliige
Aasta parim sportlane
- 2006–2013 ja 2015–2016 – aasta meeskergejõustiklane
- 2007, 2008 ja 2011 – aasta meessportlane
- 2007, 2008, 2010 ja 2011 – Tallinna parim meessportlane
Muu tunnustus
- 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40 1 ehk postkaardi koos esimese päeva templiga.
- 25. septembril 2008 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud postmargi 2 ja esimese päeva ümbriku 3.
Teosed
- "Gerd Kanter. 15 sammu võiduni" (koos Raul Rebasega), 2009, ISBN 9789949182930
Isiklikku
- Pikkus: 196 cm
- Kaal tippsportlasena: 125–128 kg (2008); 121 kg (2006)
- Käte siruulatus: 207 cm
Ta abiellus Liina Pärteliga 7. oktoobril 2008 Uus-Meremaal. Märtsis 2014 sündis poeg Kristjan.
Kanteri pere elab Tallinnas ja nende maakodu on Märjamaa vallas Tiduvere külas.
Viited
- ↑ EOK täitevkomitee Eesti Olümpiakomitee koduleht. Vaadatud 01.04.2025.
- ↑ VIDEO, FOTOD ja BLOGI | EOK president Kersti Kaljulaid hääletati ametist maha
- ↑ Gerd Kanterist sai diplomeeritud juhtimis-coach ERR Sport, 16.03.2018.
- ↑ Gerd Kanterist sai diplomeeritud juhtimistreener Delfi Sport, 16.03.2018.
- ↑ Senised Kuldliiga jackpot’i võitjad ohtuleht.ee, 04.08.2010.
- ↑ Hooaja tippmargi heitnud Kanter võitis teist aastat järjest Teemantliiga ERR Sport, 29.08.2013.
- ↑ Olümpiavõitja Gerd Kanteri edukas karjäär sai väärika punkti Kadriorus Eesti Kergejõustiku Liidu koduleht. 13.09.2018.
- 1 2 Gerd Kanter's Farewell Competition an Conference Team75plus.com. Vaadatud 18.04.2020.
- ↑ Anu Säärits. Gerd Kanter sihib EOK sportlaskomisjoni juhina veel üht ametiaega. ERR Sport. 12.04.2020.
- ↑ Gerd Kanter jätkab Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni juhina Eesti Kergejõustikuliidu koduleht, 05.10.2021.
- ↑ Kanteri õpilane Ceh tuli võimsa tulemusega maailmameistriks ERR Sport, 20.07.2022.
- ↑ Eesti Koolispordi Liidu presidendiks valiti Gerd Kanter Eesti Kergejõustikuliidu koduleht, 23.06.2021.
- ↑ Otseülekanne: Euroopa spordipealinn Tallinn 2025 avab kaardid Tallinn.ee, 16.10.2024.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Kanter ja Nool nimetati EOK auliikmeteks ERR Sport, 08.06.2020.
- ↑ Gerd Kanter ja Liina Pärtel abiellusid Uus-Meremaal Elu24, 07.10.2008.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gerd Kanter |
- Team75 Plus – Gert Kanteri fännileht
- Gerd Kanter Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu kodulehel (inglise)
- Biograafia ESBL-is
- Gerd Kanteri intervjuu Hiina riikliku televisiooni CCTV ingliskeelses kanalis
- Eesti Post annab välja Kanterile pühendatud postmargi Postimees, 22. september 2008
- The New York Times Gert Kanterist
- Fotosid Gerd Kanterist veebilehel sporting-heroes.net (Helsingi MM, 2005)
- Fotosid Gerd Kanterist veebilehel sporting-heroes.net (Göteborgi EM, 2006)
- Fotosid Gerd Kanterist veebilehel sporting-heroes.net (Osaka MM, 2007)
- Fotosid Gerd Kanterist veebilehel sporting-heroes.net (Pekingi OM, 2008)
- Gerd Kanter abiellus vanemate teadmata. Postimees.ee, 8. oktoober 2008
- Gerd Kanter - maailma seitsmes meeskergejõustiklane Õhtuleht.ee, 23. detsember 2008
- Sulev Oll. Gerd Kanteril tuleb 75 meetri aasta Maaleht.ee, 31. detsember 2008
- Inge Põlma, "Maakonna tippauhind kuulub olümpiavõitjale" Nädaline 26. veebruar 2009
- Andrus Nilk. Kanter: loodan, et noor leiab raamatust iva Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009
- Gerd Kanterist sai diplomeeritud juhtimis-coach ERR, 16. märts 2018
- „Viies veerandaeg“. Gerd Kanter nooruspõlve raskest valikust: koss oli huvitavam kui kergejõustik Õhtuleht, 7. märts 2020