Gerd Neggo
Gerda Elvine Neggo (alates 1925 abielus Olak; lavanimi Gerd Neggo; 9. november 1891 Kuressaare – 1. september 1974 Stockholm) oli eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog.
1920. aastal õppis ta Émile Jacques-Dalcroze'i rütmilis-muusikalise pedagoogika süsteemi. Aastail 1921–1924 tudeeris Hamburgis Rudolph von Labani tantsustuudios.
Pärast õpinguid naasis Eestisse, kus tutvustas esimesena moderntantsu. 1924. aastal avas ta Tallinnas oma tantsustuudio (Gerd Neggo tantsustuudio), kus teiste hulgas õppisid Ida Urbel ja Helmi Tohvelman.
Tema stuudio korraldas iga-aastaseid etendusi, mille kava koosnes nii soolo- kui rühmatantsudest kui ka pantomiimidest. Hiljem kasutas Neggot ja tema rühma oma lavastustes Eesti Draamateater, seda eriti laste- ja noorsooetendustel, kus vajati aeg-ajalt tantsulisi elemente. Neggo õpetamismeetod järgis üht moderntantsu juhendamise olulist komponenti: improviseerimist ja õpilaste omaloomingut.
Gerd Neggo juhtis mitmeid tantsu- ja liikumisrühmi nii teatrites kui ka teatrikoolides, töötas ka Estonia balletirühmadega.
Põgenes koos abikaasaga aastal 1944 Rootsi, kus mõlemad ka surid.
Isiklikku
Gerd Neggo abiellus 1925. aastal. Tema abikaasa Paul Olak (1880–1949) oli ajakirjanik, dramaturg ja aastatel 1933–1944 (vaheaegadega) Estonia teatri direktor.