Enamus Chrome'i lähtekoodist tuleneb Google'i vabast ja avatud allikaga veebibrauserist Chromium, aga Chrome ise on litsentseeritud kui priivara. Algselt oli joonistusmootoriks WebKit, aga Google lõi sellest eraldiseisva mootori nimega Blink. Kõik Chrome'i variandid peale iOS-i versiooni kasutasid Blinki 2017. aasta seisuga.
2022. aasta oktoobris oli StatCounteri hinnangul Chrome'i kasutatavus personaalarvutite hulgas 67% (pärast tipptulemust 72,38% 2018. aasta novembris), on tahvelarvutitel enim kasutatud brauser (olles möödunud Safarist) ja on ka juhtiv nutitelefonidel. Kokku on Chrome'i kasutatavus 65% üle kõigi platvormide, mis tähendab, et see on maailma levinuim veebibrauser. Edu tõttu on Google laiendanud Chrome'i kaubamärki ka teistele toodetele, sealhulgas ChromeOS, Chromecast, Chromebook, Chromebit, Chromebox ja Chromebase.
Ülevaade
Esimene Google Chrome'i beetaversioonoperatsioonisüsteemileMicrosoft Windows tuli välja 2. septembril 2008 ja esimene stabiilne versioon 11. detsembril 2008. 2012. aasta jaanuaris kasutas Google Chrome'i 25–28% brauserikasutajatest ning Chrome oli sellega veebibrauserite seas teisel või kolmandal kohal. Google Chrome'i on sisseehitatud link Google'i veebipoe rakenduste juurde.
2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projektis. Chromium on veebibrauser, mis sarnaneb Chrome'iga, kuid kasutab BSD litsentsi ega sisalda vaikimisi PDF-i vaaturit ega automaatset uuendamist. Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri portimist Linuxile ja Mac OS X-ile.
Versioonid
Versioon 4.0 (25. jaanuar 2010) – lisandprogrammide laiendused, tõhustatud arendajatööriistad, täiuslik ACID3 läbivus, järjehoidjate sünkroonimine, jõudluse parandused, suurem turvalisus.
Versioon 4.1 (17. märts 2010) – automaattõlke valikuriba, uued privaatsusfunktsioonid, eemaldatud XSS Auditor (lisati versiooni 4.0).
Versioon 5.0 (25. mai 2010) – sisseehitatud Adobe Flash Player (ei vaja eraldi installimist), täiustatud JavaScripti funktsioonid, rohkem HTML5 tuge, uuendatud järjehoidjate haldur, Maci ja Linuxi toetus.
Versioon 6.0 (2. september 2010) – kasutajaliidese muutused tööriistaribal (ruumisäästlikumad nupud), uus aadressiriba ja vaheleht, laienduste sünkroonimine, viimistletum kasutajaliides Maci jaoks, VP8/VebM videote toetus, sisseehitatud PDF-i vaatur, veaparandused Maci ja Windowsi jaoks.
Lauaarvuti ja tahvelarvuti veebibrauserite turuosa mais 2020.
2016. aasta septembris oli brauseri turuosa 62,62%.
Ajalugu
Google'i tegevjuht Eric Schmidt oli kuus aastat eraldi veebibrauseri arendamise vastu. Ta väitis, et "tol ajal oli Google väike ettevõte" ja ta ei tahtnud alustada "brauserisõdu". Firma kaasasutajad Sergey Brin ja Larry Page palkasid mitu Mozilla Firefoxi arendajat ja ehitasid Chrome'i demoversiooni. Hiljem ütles Schmidt: "See oli nii hea, et sundis mind sisuliselt meelt muutma."
2004. aasta septembris ilmusid esmakordselt kuulujutud, et Google ehitab veebibrauseri. Veebiajakirjad ja USA ajalehed teatasid sel ajal, et Google palkab muuhulgas endisi Microsofti veebiarendajaid. See juhtus ka vahetult pärast Mozilla Firefox 1.0 ilmumist, mille populaarsus kasvas hüppeliselt ning võttis turuosa Internet Explorerilt, millel oli täheldatud turvaprobleeme.
Chrome põhineb Chromiumi projekti avatud lähtekoodil. Brauseri arendus algas 2006. aastal, mida juhtis Sundar Pichai. Chrome'i "põhiline arendus" toimus Google'i Kitcheneri kontoris.
Gregg Keizer (3. detsember 2010). "Google Quashes 13 Chrome Bugs, Adds PDF Viewer" (Inglise keeles). Computerworld. Vaadatud 15. jaanuaril 2014. Net Applications reported that Chrome's global share of the browser usage market stood at a record 9.3%.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
.svg){kind=icon}
