See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2025) |

Grýla on Islandi folklooris koletu olend, kes elab Islandi kõnnumaal.
Grýla nime on esmamainitud keskaegsetes allikates. Varaseimad ühemõttelised viited Grýla soole ja tema seostele jõuludega pärinevad aga 17. sajandist. 17. sajandi luuletustes on teda kujutatud koleda ja ahne trollitaolise eidena, kes rändab ühest asulast teise ja nõuab andameid, otsides sageli ulakaid lapsi. Kaasaegsed Grýla kirjeldused keskenduvad rohkem tema rollile jõulumeeste emana (jólasveinar). Mõnede kirjelduste järgi on tal kabjad ja viisteist saba. Tänapäeval on tema iseloomu ja välimuse kõige koletumad küljed (näiteks isu laste järele) leebemalt kujutatud.
Grýlat on kirjeldatud mitmetes luuletustes koos tema mehega. Samas võis ta oma mehe ära süüa, kui ta tollest ära tüdines.
Grýla nimi esineb nimekirjas trollnaiste kirjelduses "Eddas", mille 13. sajandil koostas Snorri Sturluson. Ühes 14. sajandi alguse "Edda" käsikirjas, "Grýlu heiti" nimekiri annab rebastele erinevaid termineid, mis viitab seosele polaarrebasega.
Põhja-Atlandi piirkonnas on mitmeid Grýla-sarnaseid versioone ja need on üldiselt seotud näidendite ja maskeerumise traditsioonidega. Terry Gunnell oletab, et Grýlat võis kunagi Islandil seostada sarnaste maskeerimistraditsioonidega, kuigi sellised tavad pole tänapäevani säilinud.
Grýlaga seotud legendid sarnanevad šotlaste Cailleach Beuri ja iirlaste Cailleach Bhéara omadega: nad kõik on seotud hääbuva valgusega, mägedega ja metsiku maastikuga. Kõigil neil on kepp, mis külmutab maa ning neist väetim mees. Grýla võis Islandile jõuda iiri-šoti päritolu asunikega.
Erinevalt hilisematest Grýla kirjeldustest ei mainita selgesõnaliselt Grýla sugu. Mitte kõik Gunnelli tuvastatud Grýla-sarnased olendid ei ole naistegelased ja on võimalik, et Grýlat peeti algselt pigem meeskoletiseks kui naistrolliks. Ühes 17. sajandi luuletuses Grýlast kujutatakse teda pigem suvel kui jõulude ajal talude vahel uitamas ja teda kirjeldatakse hermafrodiidina.

Enne Grýla jõuludega seostamist kehastas ta pigem talve ja pimeduse aega. Talvine pööripäev oli kunagi eriti Islandil raske aeg, mil nälg ja külm võis sageli lapsi tappa. Paljud sõnakuulmatud lapsed, kes läksid talvel pimedas õue, ei tulnud kunagi tagasi.
Grýlat ja teisi temasuguseid müütilisi olendeid peeti maa tegelikeks valitsejateks, samal ajal kui islandlased said seal nende armust elada.
Grýla on nooremates traditsioonides tihedalt seotud jõulufolklooriga. Vanim säilinud allikas, mis seostab Grýlat jõuludega, on luuletus "Grýlukvæði", mille kirjutasid tõenäoliselt Sléttuhlíði Felli praost Guðmundur Erlendsson ja tema õemees Ásgrímur Magnússon, kes oli põllumees ja luuletaja. Selle luuletuse võib dateerida ligikaudu 1638.–1644. aastasse. 1648.–1649. aasta paiku kirjutas praost Hallgrímur Pétursson luuletuse "Leppalúðakvæði", milles esineb Grýla laisk ja ebameeldiv abikaasa Leppalúði, ning väidab, et Grýla jäi pärast reisi Sléttuhlíði voodihaigeks. Tema lemmikloom on jõulukass.