Gregor von Bochmann

Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1. juuni 1850 Nehatu mõis, Läänemaa – 2. veebruar 1930 Düsseldorf) oli baltisaksa maalikunstnik.

Elulugu

Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas.

Aastatel 1862–1868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt.

1868. aastal sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kuni 1871. aastani kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seejärel asutas oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis.

Ta oli 1893. aastast Berliini Kunstiakadeemia liige.

Kuni 1895. aastani oli ta Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor.

Looming

Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita.

20. sajandi alguses muutus tema värvikäsitlus impressionismilähedasemaks ("Hobused sepikoja ees", tempera; Eesti Kunstimuuseum).

Bochmann viljeles ka akvarelli.

Maalid

• "Laadal", õli 1872, Eesti Kunstimuuseum M 3114
• "Lastud linnud", õli, 1887 Eesti Kunstimuuseum M 4494
• "Hobused sepikoja ees", tempera, 1880.–1890. aastad, Eesti Kunstimuuseum M 1331
• "Eesti külakõrts" (1890. aastad, Poznańi Rahvusmuuseum)
• "Eesti maanteel", õli, 1910, Eesti Kunstimuuseum M 2869
• "Puhkus kõrtsi juures", õli 1894, Eesti Kunstimuuseum M 3130

Tööde asukohad

Gregor von Bachmanni teoseid on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Berliini Rahvusgaleriis ja vaselõikekabinetis, Münchenis Uues Pinakoteegis, Kölnis Wallraf-Richartz-Museumis ning Aacheni, Bautzeni, Düsseldorfi, Hamburgi, Riia ja Stuttgardi muuseumides.

Vaata ka

• Bochmann

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gregor von Bochmann