Bochmann

Bochmann oli Ruhjast pärit käsitöölise ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Bochmannide kohta on teateid XVIII sajandi algusest, mil Heinrich Johann Bochmann (suri pärast 1751) oli Ruhjas rätsep. Hiljem sai temast põllumees, ta oli Laatre mõisavalitseja. Tema poeg Johann Gottfried Bochmann (1739−1807) asus elama Pärnusse, võeti 1766. aastal kodanikuks ja tegutses kaupmehena. Poeg Heinrich Bochmann (1776−1835) õppis Königsbergi ülikoolis ning oli 1797−1807 Pärnu Eliisabeti ja 1808−1835 Audru pastor. Viimase poeg Jacob Karl Bochmann (1804−1879) tegutses metsanduse valdkonnas ja tõsteti 1830. aastal teenete eest Venemaa aadliseisusse. Tema poeg Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850−1930) oli tuntud maalikunstnik ja professor. Keiser Wilhelm II kinnitas tema aadlitiitlit 1899. aastal. Temast alguse saanud Düsseldorfi liini esindajad elavad siiani Saksamaal. Pastori nooremast pojast titulaarnõunik Alexander Gottlieb Christian Bochmannist (1806−1889) sai alguse haru, mille liikmed elasid peamiselt Riias. Sellest liinist oli pärit arst ja Riia linnahaigla direktor Eugen Hermann Alexander von Bochmann (1836−1901). Liin oli alles veel XX sajandi keskpaiku.

Suguvõsa liikmeid

Viited

  1. ↑ LVVA, f. 235, n. 5, s. 16, L 9p.
  2. ↑ LVVA, f. 235, n. 5, s. 16, L 17.
  3. ↑ Laakmann, Heinrich. Das Bürgerbuch von Pernau. I. 1615-1797. – Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft. Erster Band. Tartu: J. G. Krüger, 1936. Nr 767.
  4. ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1977. Nr 173.
  5. ↑ Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd I. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1972, lk 449.
  6. ↑ Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919, lk 87.

Kirjandus

Välislingid