See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) |
Grime on elektroonilise tantsumuusika stiil.
Grime kujunes välja 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses Londonis, jõudes peavoolu 2003. aastal tänu artistidele nagu Wiley, Dizzee Rascal, Kano ja Lethal Bizzle. Stiili levitamisel olid algusaastatel olulised ka Rinse FM raadijaama eestvedajad Geeneus ja Slimzee. Wiley on artist, keda on nimetatud grime-muusika võtmekujuks ja ristiisaks, olles produtseerinud mõned kõige kuulsamad instrumentaalid (näiteks "Eskimo") ja kuuludes Roll Deep rühmitusse. Dizzee Rascal debüütalbum "Boy In Da Corner" võitis 2003. aastal maineka Mercury Prize tunnustuse.
Grime-muusika esimene suur tõus lõppes kiire leviku ja populaarsuse järel. Paljud albumid said 2000. aastatel laia kuulajaskonna, kuid sellega kaasnes ka segunemine tavapärase popmuusikaga, mis aga algsetele grime-muusika fännidele ja toetajatele ei meeldinud. Grime’i suurimad nimed Dizzee Rascal ja Wiley tegid kümnendi lõpuaastatel peavoolu tantsuhitte ning kuigi oli ka üksjagu rõhutatult underground suunitlusega albumeid, siis ajakirjanikud ja kriitikud enam stiili eriti ei jälginud. 2007. aastal ilmunud Dizzee Rascali kolmanda albumi "Maths and English" kohta ütlesid kriitikud, et see kehastab grime-muusika kaotust ja katset astuda grime-muusikast kaugemale. 2009. aastal ilmunud Wiley albumi "See Clear Now" puhul tajusid kriitikud liigset mõttelaiskust ja noortele meeldimise soovi.
2010. aastatel algas taas muusikastiili tõus. Uute produtsentide (näiteks Sir Spyro, Preditah, Spooky) loodud instrumentaalse grime-muusika võidukäik inspireeris paljusid räppareid. 2012. aasta Londoni olümpiamängude avatseremoonial kõlas Dizzee Rascal esituses tema lugu "Bonkers". Grime kogus aina enam populaarsust ka mujal maailmas, sealhulgas USAs eeskätt tänu Drake loomingule. 2017. aastal sai Stormzy albumist "Gang Signs and Prayers" esimene grime-album UK albumimüügi edetabeli esikohal.
2024. aastal võitis MC Flowdan esimese grime-artistina Grammy auhinna.
Grime-muusika sisaldab elemente UK garage, drum and bass, dancehall, reggae ja hiphop muusikastiilidest.
Grime ja dubstep peamiseks erinevuseks võib pidada seda, et dubstep jääb enamasti seotuks algupärase dub-muusika mõjude juurde ja on sellest tulenevalt peamiselt instrumentaalne, samas kui grime puhul on enamasti oluliseks energilisus ja räpparite aktiivne osalus.
Grime ja hiphop peamisteks eristajateks on nende tekkimisele tõuke andnud eelnevad muusikastiilid ja samuti tempo. Mõlemaid on mõjutanud Kariibi juurtega reggae ja dancehall, kuid hiphopi puhul ka funk ja soul, grime puhul lisaks aga Briti päritolu UK garage ja jungle. Grime tempo on enamasti 140 lööki minutis, samas suurem osa hiphop muusikast on aeglasem, jäädes 100 lööki minutis juurde. Kriitikud on hinnanud, et USA kontekstis oleks grime vaid üks hip-hopi toorematest regionaalsetest harustiilidest, nagu seda on krunk, hyphy, Texase räpp või Anticoni valge psühhoräpp.
Näiteid grime-muusika välisartistidest, kes on esinenud Eestis.
Grime-muusika näiteid Eesti artistide loomingus.