Eestis tähistatav halloween on 31. oktoobril peetav välismaise päritoluga kalendritähtpäev, mille kombestik on Eestis kujunenud kõrvuti kohalike sügiseste rahvakalendri tähtpäevadega, sealhulgas hingedepäeva ning mardi- ja kadripäevaga.
Eestis on halloween'i tähistamise ja sanditamiskommete üle arutletud muu hulgas selle üle, kuidas ühendada maskeerumine, loominguline tegevus, maiustuste jagamine ja pererahva kodurahu austamine.
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvakalendri andmebaasi BERTA järgi hakkas halloween Eestis meedia vahendusel levima 1980. aastate lõpus. Levinud on kõrvitsalaternad, kostüümipidustused ning maskeeritult perest perre käimine.
Halloween'i levik on tekitanud arutelu selle üle, kas uus tähtpäev tõrjub kõrvale Eesti mardi- ja kadripäeva kombed või võib nende säilimisele hoopis kaasa aidata. Kultuuriloolane Marju Kõivupuu on käsitlenud halloween'i võimaliku ärgitajana Eesti sanditamistraditsioonide taasavastamisel.
Eesti mardi- ja kadripäeva traditsioonis kuuluvad külaskäigu juurde laulud, mõistatused, mängud ja õnnesoovid. Pererahva pakutav kostitus on osa vastastikusest suhtlusest.
Halloween'i puhul on Eestis arutletud võimaluse üle ühendada vabalt valitud kostüümid kohalike sanditamiskommetega. Näiteks on soovitatud, et maiustusi küsivad lapsed võiksid pakkuda pererahvale ka laulu, luuletuse, mõistatuse või muu etteaste.
Loomingulise tegevuse kõrval võimaldab halloween pöörata tähelepanu ka leidlikele, sealhulgas ise valmistatud kostüümidele.
Halloween'i ajal kasutatakse Eestis ingliskeelse väljendi trick or treat vastena ütlust „komm või pomm“.
Eesti Keele Instituudi keelenõuandja Tiina Leemets on selgitanud, et eestikeelne väljend on tõenäoliselt kujunenud riimi ja tõlketekstide mõjul. Tema sõnul on ingliskeelne algväljend vähem sõjakas ning tähendab ligikaudu „vemp või midagi head“.
Eestikeelse sõnastuse puhul on tähelepanuväärne sõna „pomm“, mille tavapärane tähendus on lõhkekeha. Väljend on halloween'i kontekstis mänguline, kuid väljaspool seda konteksti võib pommiga ähvardamisele viitav sõnastus mõjuda tõsiselt.
Eraldi küsimus on väljendi kasvatuslik sõnum: kas maiustuse saamine peaks olema seotud pahanduse võimalusega või hoopis külastaja loomingulise panusega.
Folklorist ja õpetaja Jaan Sudak on juhtinud tähelepanu sellele, et lapsed võivad mõista halloween'i eelkõige võimalusena nõuda kommi või teha pahandust. Tema hinnangul tuleks koolides selgitada ka tähtpäeva ajaloolist tausta ja tähendust.
Halloween'i tähistamisega seotud viisakusküsimused puudutavad eelkõige pererahva valmisolekut külastajaid vastu võtta, laste käitumist ning maiustuste ja vempude rolli.
Marju Kõivupuu on soovitanud anda temaatiliste õuekaunistustega märku sellest, kas peres halloween'i tähistatakse. Tema käsitluse järgi ei minda kommi küsima ega vempe tegema kodudesse, kus halloween'i ei peeta.
Eestis avaldatud käsitlustes on kirjeldatud järgmisi lähenemisi:
Need põhimõtted kirjeldavad võimalikke viise halloween'i kohandamiseks Eesti oludega, mitte ametlikult kehtestatud käitumisreegleid.
Ingliskeelne trick or treat viitab ajalooliselt maiustuse ja vembu vahelisele valikule. Tänapäevases tähistamises on sellest saanud sageli rituaalne tervitus.
Eesti sanditamistraditsiooniga võrdlemisel on esile tõstetud võimalus anda maiustusi tänuks pererahvale pakutava meelelahutuse eest.
Rein Sikk on toonud näiteid Eesti peredest, kus halloween'i ajal lapsi vastu võttes küsitakse neilt laule ja mõistatusi. Samuti on kirjeldatud külaskäike, kus lapsed lähevad ainult kõrvitsalaternatega märgistatud kodudesse.
Koolides on soovitatud selgitada, et halloween ei tähenda üksnes kommide kogumist või pahanduste tegemist, vaid sellel on ka kultuuriline ja ajalooline taust.