See on valmistatud painduvast rihmast, mille sisepoolele on paigaldatud hambad. Ta jookseb üle sobivate hammasrataste või ketirataste.
Kui hammasrihm on korrektselt pingutatud, ei ole sellel libisemist. Seda kasutatakse sageli liikumise üleviimisel, kui vajalik on õige ajastus. Tihti kasutatakse hammasrihma kettide ja hammasrataste asemel, sest hammasrihm ei tekita nii valju heli ega vaja libestit.
Et hammasrihm suudab sageli üle kanda rohkem jõudu kui hõõrdülekande rihmad, kasutatakse neid ka suurte jõulistes käigukastides.
Konstruktsioon
Hammasrihmad on valmistatud painduvast polümeerist, mille keskel on tugevdatud riie. Algselt oli selleks kumm, mille keskel oli looduslik tekstiil, kuid materjaliteaduse arengul on olnud märkimisväärne mõju hammasrihmade kestvusele. See hõlmas ka üleminekut looduslikult kummilt tehislikule kummile ja polüuretaanile, samuti kasutatakse nende tugevdamiseks nailonit, kevlarit jm aramiidseid kiude ning süsinikkiude .
Kahjustused
Hammasrihmal on kaks purunemisviisi, üks on järkjärguline ning sellest hullem on katastroofiline kahjustus. Mõlemad rihma kahjustamisviisid võivad aja jooksul viia rihma täieliku purunemisele.
Järkjärguline purunemisviis tähendab rihmal oleva hamba äratulemist. Rihm küll töötab edasi, kuid rihma kiirus väheneb.
Katastroofiline purunemine tähendab, kui rihm hakkab narmendama, kiud ei püsi enam nii hästi koos, muutub jäigaks ning rabedaks, materjali haprus kasvab. Põhjus võib tuleneda pikast tööeast, kuid see võib ka tulla vöö väärkohtlemisest, sageli rihma esmapaigaldamisel. Sagedane probleem on vale pingutus või rihma suunamine liiga kitsast kohast, mis tekitab liiga väikese nurga. Teine rihma kahjustamise põhjus on saastumine näiteks õli või muu vedelikuga, mille tagajärjelrihma servad muutuvad avatuks, kiud hakkavad eralduma ning nende vastupidavus ja tugevus väheneb.
