Harilik puugipask

Harilik puugipask
Harilik puugipask (Fuligo septica)
Harilik puugipask (Fuligo septica)
Taksonoomia
Domeen Eukarüoodid Eukaryota
Riik Amoebozoa
Alamriik Evosea
Hõimkond Limakud Eumycetozoa
Klass Limakud Myxogastrea
Selts Physarales
Sugukond Physaridae
Perekond Puugipask Fuligo
Liik Harilik puugipask
Binaarne nimetus
Fuligo septica
(L.) F.H. Wigg
Sünonüümid

Aethalium septicum

Harilik puugipask (Fuligo septica) on limakute ehk limaseente tuntuim esindaja Eestis. Ta on maailma suurim limaseen, mille viljakeha võib kasvada üle 30 cm suuruseks. Tema viljakeha on padjakujuline. Ta on praguneva pinnaga, seest täidetud tumepruuni tolmava eosmassiga.

Liik sai eestikeelse nimetuse nimetalgute käigus 2026. aastal.

Levik

Hajusalt kõikjal Eestis, mõnel aastal kohati massiline.

Leida võib puugipaska kasekändudel soistes kohtades, kõikjal Eestis. Paljunemisajal juulist septembrini ronib ta valguse kätte ning moodustab kuiva värvilise viljakeha, mis on täidetud eostega. Puugipask on mõnes mõttes seent meenutav alglooma esindaja, kes elab oma elu varjatult, kellelegi kahju tegemata või kasu toomata.

Kirjeldus

Puugipasal, nagu ka teistel limaseentel, puudub seeneniidistik ja nende keha koosneb amööbisarnasest limasest massist, mida nimetatakse plasmoodiumiks ja mis roomab endale toitu otsides mööda kõdunevat puitu ringi.

Puugipask rahvapärimuses

Rahvasuus tuntakse teda puugipasa, puugisita, harva nõiapasa, veel harvem lehmasita, koerajäti, kratisita, päärapasa, peerapasa ja muugasita nimetuse all. Vanasti usuti, et puugipasa algul limased ja hiljem pulbristuvad moodustised on krattidest ehk puukidest maha jäänud. Neid seostati nõidusega ja arvati, et nad võivad mitmel moel halba põhjustada.

Puugipasa leidmise korral võivat palju halba juhtuda. Näiteks on olnud liikvel uskumus, et kui puugi või krati kõht vara (piima) vedades liiga täis saab, siis ta jätab endast maha jälje, puugipasa. Tavaliselt põletati see kohe ära, kartes tagajärjena puugikskäijal juhtuvat mingi õnnetus, näiteks tekkisid tal seedehäired vm. Teise suurema rühma puugipasa kohta moodustavad teated, mille kohaselt saadab nõid puugipasa ohvrile kahjutekitamiseks.

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 "Puugipask". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2018.
  2. ↑ Kastanje, V. 1995. Puugipask. Eesti Loodus 2: 48–49.
  3. 1 2 Rein Kuresoo, Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets (2001). Eesti elusloodus: Kodumaa looduse teejuht. Teine trükk. Tallinn: Varrak, 165. (ISBN 9985-3-1041-1)

Välislingid