
Risti kihelkond ehk Harju-Risti kihelkond (lühend Ris, saksa keeles Kirchspiel Crucis in Harrien hiljem Kirchspiel Kreuz in Harrien) oli kihelkond Harjumaa lääneosas ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.

Muinasajal moodustasid hilisema Risti kirikukihelkonna alad Revala maakonna Vomentagana muinaskihelkonna edelanurga.
Ristiusu vastuvõtmisest kuulus piirkond Keila kihelkonna koosseisu.
13. sajandil eraldusid Keila kihelkonnast iseseisvate kihelkondadena Harju-Madise ja Nissi kihelkond.
Läbi keskaja kuulus kihelkonna maa Padise kloostrile.
1638–1710 oli kogudusel oma vaimulik. Nõva ümbrus, mis kuulus Lääne-Nigula kihelkonda, liideti 1653. aastal Risti kogudusega. Nõval olev Olavi kabel muutus Risti kiriku abikirikuks.
1710. aastal liideti kihelkonna maa-alad kiriklikult uuesti Harju-Madise kihelkonnaga. Asehalduskorra ajal kuulus kihelkond Tallinna asehaldurkonna Paldiski kreisi.
1870. aastast oli Risti kihelkond iseseisev kihelkond, mille kihelkonnakirik on Risti kirik.
Aastatel 1870–1897 kuulusid kihelkonda ka Pakri saared.
Kihelkonnas asus üks kirikumõis, viis rüütlimõisa, üks poolmõis ja viis karjamõisa.
Harju-Madise kihelkonnas moodustati hilisema Risti kihelkonna alal järgmised mõisavallad.
Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perekonnanimede panemine.
Harju-Madise kihelkonna vallad alates 1866. aastast: Harju-Madise kihelkonnas moodustatud vallad hilisema Risti kihelkonna alal.
1896. aastal moodustati
Tänapäeval jäävad kihelkonna alad peaaegu täielikult Harju maakonda, vaid osa läänepoolsest alast Nõva ümbruses jääb Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.