| Hatu | |
|---|---|
 | |
Pindala: 88,7 km² (2020)  | |
|
Elanikke: 62 (31.12.2021)
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1782 | |
| Koordinaadid: 59° 12′ N, 23° 56′ E | |
  | |
 |
Hatu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
| Hatu | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 88,7 km² (2020) | |
|
Elanikke: 62 (31.12.2021)
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1782 | |
| Koordinaadid: 59° 12′ N, 23° 56′ E | |
|
| |
|
|
Hatu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Arvatakse, et Hatu nimi on tulnud läänemeresoomlaste mehenimest Atu.[viide?]
Taani hindamisraamatu suures Eestimaa nimistus on Attoli küla (Attol, par. Keykel, kyl. Vomentakæ) esmamainitud 1242. aastal. 1257. aastal kuulus küla (Atten) Heinricus de Kiwelele (eestipäraselt Hendrik Kiviloole). 1293. aastal andis Taani kuningas sealsed maad koos Vihterpalu aladega Lihula nunnakloostrile. Seega läks Hatu küla Lihula ordu komtuuri valdustesse. 1402. aastal nõustus Taani kuningas Padise kloostri munkade palvega anda need maad neile ning palve rahuldati.[viide?]
1613. aastal kinkis kuningas Karl IX osa Hatu külast rüütel Lars Svenssonile. Talle kuulus kolm ja pool adramaad haritavat põldu ning veel mõni väiksem maatükk. Valduse päris tema poeg Gabriel Larsson Silfwerarm, kes rajas ka esialgse mõisa. Gabrielile kuulus juba 6,5 adramaad.[viide?]
1622. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Hatu küla kõrval asuva Padise kloostri ja mõisa Riia linnapeale Thomas Rammile.[viide?]
18. sajandil krahv Ludwig August Mellini koostatud kaardi järgi paiknes Hatu küla (Hatto külla) Kaldamäe oja (Kaldama) läänekaldal ja Hatu mõis (Hattokül) idakaldal. Nende vahel asus vesiveski.
1792. aastal põles veski ning tuli levis ka lähedal asuvatesse taludesse. Legendi järgi süüdati veski tahtlikult, et mõis saaks enda valdusse viljakamad maad ning anda talupoegadele vastu soisemad alad.[viide?]
Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.[viide?]