Heiki Ahonen (sündinud 3. septembril 1956 Pärnus) on endine dissident ja vabadusvõitleja Eesti NSV-s ning Eesti Vabariigi Okupatsioonide Muuseumi esimene direktor.
Tema isapoolne vanaisa oli ingerlane. Ahoneni mõlemad vanemad olid Nõukogude võimu poolt represseeritud: isa mõisteti 1946. aastal koolinoorte vabadusliikumises osalemise eest vangi; ema küüditati 1949. aastal. Emapoolne vanaisa oli ohvitser Karl Parek, kes lasti 1941. aastal maha. Ta ise on öelnud: "Meie perekonnas polnud ainsatki inimest, kes poleks olnud represseeritud."
1971–1975 õppis ta Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis geodeesiat.
1977 liitus ta põrandaaluse vastupanuliikumisega. Ta kirjutas alla kollektiivsetele protestikirjadele ja pidas sidet Moskvas töötavate välismaiste ajakirjanikega.
1983 ta vahistati ja Eesti NSV Ülemkohus mõistis ta Nõukogude-vastases agitatsioonis ja propagandas süüdi ning määras talle viis aastat vangilaagrit koos kaheaastase asumisajaga.
Karistust kandis ta Permi oblastis.
1987 vabastati ta ennetähtaegselt ja ta asus freesijana tööle Tallinna tehases Pioneer.
Ta oli 23. augustil 1987 toimunud Hirvepargi miitingu üks peakorraldajaid ja MRP-AEG asutajaliige.
1988 arreteeriti ta taas sõjaväe kordusõppustest kõrvalehoidmise ettekäändel ja saadeti Rootsi, kus ta elas aastatel 1988–1989. Rootsis oli ta Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse abiesimees.
1989–1998 töötas ta Münchenis ja Prahas raadiojaama Vaba Euroopa eesti toimetuse toimetaja ja juhatajana.
1998 tuli ta tagasi Eestisse. Ta on Kistler-Ritso Eesti Sihtasutuse juhatuse esimees. Samuti oli ta selle sihtasutuse eestvedamisel loodud Okupatsioonide Muuseumi esimene direktor aastatel 2003–2012.
Ta on abielus Rita Ahoneniga ja neil on kaks last. Tema tädi (ema õde) on Lagle Parek, emapoolne vanaema kunstiajaloolane Elsbet Parek, emapoolne vanaisa ohvitser Karl Parek, vanavanaema näitleja Anna Markus.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)