Heino Parmas
Heino Parmas (22. märts 1930 Tallinn – 16. märts 2021 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane.
Elulugu
Heino Parmas oli teenistuja poeg.
Ta lõpetas 1948 Tallinna 2. Keskkooli ja 1954 TPI, 1957 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis aspirantuuri, arhitektuurikandidaat (1959, Leningradi Maali, Skulptuuri ja Arhitektuuri Instituut), väitekiri "Унификация 1-5-этажного сборного жилищного строительства из кукермитовых и силикальцитных элементов в условиях Эстонской ССР".
Ta oli 1958–1963 Ehituse TUI noorem- ja vanemteadur, 1963–1968 Silikaatbetooni TUI laborijuhataja ja Tallinna Polütehnilise Instituudi vanemõpetaja, aastast 1968 Tallinna Kunstiinstituudi (EKÜ) dotsent, 1970–1987 ka arhitektuuriteaduskonna dekaan.
Teadustöö
Uurimisvaldkond: ehituse unifitseerimine ja tüpoloogia, arhitektuuriliste konstruktsioonide industriaalne viimistlus. Ajakirja Ehitus ja Arhitektuur ning Kunstiülikooli toimetiste toimetaja. EEI-s projekteeris eksperimentaalelamuid, pereelamuid ja suvilaid. Üle 30 teaduspublikatsiooni.
Teoseid
- Erineva otstarbega hoonete vastastikusest unifitseerimisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1962) 2
- Mullbetoonpaneelide viimistlemine. // Ehitus ja Arhitektuur (1967) 1
- Poorbetoonist paneelide välispinna reljeefsest töötlemisest. // Ehitus ja Arhitektuur (1970) 2
- Ühe realiseerimata projekti jälgedes. // Ehitus ja Arhitektuur (1977) 1
- Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnast. // Ehitus ja Arhitektuur (1984) 1
- Tüpoloogia 1. Elamud. // EKA Toimetised 1 (1992)
Viited
Kirjandus
- Ehitusinsenerid TPI-st. Tallinn, 1986, 221
- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996, 372–373
- О деятельности НИИС, 97, 138
Välislingid
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
- Foto
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.