Heinrich Vestring

 See artikkel on 1562–1650 elanud vaimulikust; tema samanimelise poja kohta vaata artiklit Heinrich Vestring noorem; 1663–1749 elanud vaimuliku kohta vaata artiklit Salomo Heinrich Vestring.

Heinrich Vestring (ka Henricus Vestringius, Westrinck; 1562 Ahaus, Vestfaal – 2. aprill 1650 Tallinn) oli Saksamaalt pärit Eesti vaimulik, pedagoog ja koolikorraldaja, kes tegutses Tallinna linnakooli rektori, Oleviste kiriku pastori ja Tallinna superintendendina. Ta oli 17. sajandi esimese poole Tallinna haridus- ja kirikuelu üks keskseid korraldajaid.

Vestring õppis Rostocki ülikoolis, kus omandas 1594. aastal magistrikraadi. Tallinna saabus ta arvatavasti 1596. või 1597. aastal. Linnakooli rektorina koostas ta aastatel 1602–1603 koolikorralduse, millega senine kolme klassiga kool muudeti viieklassiliseks ning uuendati õppekava ja õpetamise põhimõtteid. 1611. aastal sai temast Tallinna esimene kooliinspektor ning 1626. aastal superintendent. Ta oli seotud ka Tallinna gümnaasiumi asutamisega 1631. aastal ning pidas õppeasutuse avamisel ladinakeelse kõne.

Lisaks haridus- ja kirikukorralduslikule tegevusele avaldas Vestring teoloogilisi kirjutisi ning kohandas Tallinna koguduste jaoks Martin Lutheri katekismuse seletust. Tema tegevust on põhjalikult uurinud kirjandus- ja kultuuriloolane Martin Klöker.

Elulugu

Päritolu ja õpingud

Rostocki endine Michaeli klooster, mille kirikus tegutses alates 1568. aastast ülikooli teoloogiakolleegium (Collegium Theologicum). Vestring õppis Rostocki ülikoolis aastatel 1588–1596.

Heinrich Vestring sündis 1562. aastal Vestfaalis Münsteri piiskopkonda kuulunud Ahausi linnas. Tema täpne sünnikuupäev ei ole teada. Sünniaasta põhineb tema surma puhul antud vanusel, mille järgi oli ta 88-aastane.

Teada ei ole ka Vestringi vanemad ja täpsem perekondlik päritolu. Tema sünnipaiga Ahausi lähedal asuvas Heekis on aga juba 1498. ja 1499. aasta maksunimekirjades mainitud Johan Westrincki nimelisi isikuid. Nende võimalik sugulus Heinrich Vestringiga ei ole kindlaks tehtud. Oma 5. mail 1601 Tallinna raele saadetud palvekirjas kirjutas Vestring, et tema vanemad olid ligi 70-aastased ning kõrge ea tõttu põdurad. Samast kirjast selgub, et kõik tema õed ja vennad olid selleks ajaks surnud. Vestring palus raelt luba sõita kaheksaks kuni kümneks nädalaks Saksamaale vanemaid külastama. Kiri on säilinud Tallinna Linnaarhiivis (TLA 230-1-Bp62, l 33p–34p).

Vestring immatrikuleeriti 1588. aasta augustis Rostocki ülikooli nime all Henricus Westrinck Westphalus. Ülikooli matriklisse on hiljem lisatud märkus tema Tallinna superintendendiks saamise kohta.

14. märtsil 1594 omandas ta Rostockis magistrikraadi. Tema õpingutest on teada ka kaks teoloogilist disputatsiooni, mis toimusid 13. novembril 1594 ja 2. juunil 1596 professor David Lobecki juhendamisel. Need käsitlesid Augsburgi usutunnistusega seotud teoloogilisi küsimusi ning kuulusid hiljem ühtse kogumikuna avaldatud disputatsioonide sarja.

Rostockis osales Vestring ka ülikooli akadeemilises kirjanduselus. 1593. aastal kirjutas ta lahkumisluuletuse Nikolaus Petraeusele (hilisem Ratzeburgi superintendent) ning 1597. aastal õnnitlusluuletuse Johannes Schaleniusele. Tema akadeemilisse tutvusringkonda kuulusid muu hulgas Bartholomaeus Battus (hilisem Greifswaldi ülikooli teoloogiaprofessor ja Pommeri kindralsuperintendent), Albert Wichgreve (uusladinakeelne luuletaja, koolirektor ja hilisem Allermöhe pastor) ning Johann Goldstein (hilisem Rostocki superintendent). Viimane omandas magistrikraadi Vestringiga samal ajal.

Vanemas biograafilises kirjanduses on Vestringit nimetatud ka teoloogiadoktoriks, kuid doktorikraadi omandamise kohta tõendid puuduvad. Martin Klökeri uurimuse järgi oli tema kõrgeim teadaolev akadeemiline kraad magister. Segaduse üheks võimalikuks põhjuseks on tema poeg Johann Vestring, kes oli mõlema õiguse doktor.

Tallinna linnakooli õpetaja ja rektor

Vestring saabus Tallinna arvatavasti 1596. aasta lõpul või 1597. aasta algul. Tema Tallinna kutsumise täpsed asjaolud ei ole teada. 1601. aasta mais koostatud palvekirja järgi oli ta selleks ajaks linnakoolis töötanud neli ja pool aastat. Tallinna ja Rostocki vahelised tihedad kaubanduslikud, perekondlikud ning haridusalased sidemed võisid tema siiatulekut soodustada.

1600. aastal nimetas Tallinna raad Vestringi linnakooli rektoriks. Kool asus alates 1525. aastast endise dominiiklaste kloostri refektooriumis. Liivi sõja ajal oli selle tegevus kannatanud ning 16. sajandi lõpul valmistasid probleeme õpetajate ja rektorite sagedane vahetumine, puudulikud töötingimused ning õppetöö ebajärjekindlus.

Rektorina asus Vestring kooli õppekorraldust põhjalikult uuendama. Tema reform tugines 10. aprillil 1600 kehtestatud Tallinna koolimäärusele ning aastatel 1602–1603 koostatud uuele koolikorraldusele. Viimane koosnes kolmest põhiosast, milles käsitleti õpetamise metoodikat, õpilaste kohustusi ja õpetajate ülesandeid. Vestring esitas määrust selgitava eessõna raele 1603. aasta aprillis.

Koolikorralduse käsikiri on säilinud Tallinna Linnaarhiivis (TLA 230-1-Aa114, l 95e–113e). Teine ärakiri asub arhivaalis TLA 230-1-Bp25. Määruse teksti avaldas 1894. aastal ajaloolane Theodor Schiemann.

Viieklassiline koolikorraldus

Vestringi reformiga muudeti senine kolme klassiga linnakool viieklassiliseks. Klassid olid nimetatud ladinapäraselt Quinta, Quarta, Tertia, Secunda ja Prima.

Kõige madalamas ehk viiendas klassis õpetati lastele saksa keeles lugemist ja kirjutamist, arvutamist ning usuõpetust. Neljandas klassis alustati ladina keele õppimist, sealhulgas käänamist ja pööramist, kasutades antiikajast pärinevat Donatuse grammatikat. Kolmandas klassis jätkati ladina keele põhjalikumat õpetamist.

Teises klassis tegeldi ladina- ja saksakeelse kirjandiga, tõlkimise, kirjade koostamise ning usuliste ja klassikaliste tekstidega. Kõrgeimas klassis lisandusid retoorika, dialektika, loogika ja kreeka keel. Õppetöö eesmärk oli valmistada õpilasi ette ülikooli astumiseks, tavaliselt umbes 18–20 aasta vanuses. Kõrgemasse klassi pääsemiseks tuli sooritada avalik eksam.

Vestring rõhutas õppetöös järjepidevuse ja omandatud teadmiste mõistmise tähtsust. Tema koolikorraldus nägi muu hulgas ette, et õpilased ei piirduks usuliste tekstide mehaanilise päheõppimisega, vaid mõistaksid nende sisu. Saksa keele ja praktilise arvutamise õpetamine arvestas ühtlasi kaubalinna vajadustega.

1601. aasta palvekirjas selgitas Vestring raele, et rektorite sagedane vahetumine ja iga uue rektori kehtestatud erinevad õpetamisviisid olid kooli arengut takistanud. Ta pidas oluliseks, et kord välja töötatud õppekorraldus säiliks ning et tema ajutine eemalviibimine ei katkestaks kooli tegevust.

Alates 1606. aastast tegeles Vestring ka kooli lagunenud hoone korrastamisega. Kuna selleks ei olnud piisavalt raha eraldatud, tuli rael hankida annetusi.

Katkuepideemia ja koolitöö jätkamine

1603. aastal Tallinna tabanud katkuepideemia häiris oluliselt linnakooli tegevust. Õpilaste arvu vähenemine ja õpetajate puudus raskendasid Vestringi kavandatud reformide elluviimist. Samal ajal hakkas ta täitma vaimuliku ülesandeid, kuid jäi ka edaspidi hariduseluga seotuks.

14. detsembril 1619 sõlmitud kokkuleppe järgi asus Vestring vaatamata oma pastoriametile linnakoolis uuesti õpetama. Ta pidi andma nädalas kaheksa tundi ning sai selle eest lisatasu. Korralduse ajendiks olid kaebused seniste õpetajate liiga suure töökoormuse kohta. Kokkuleppega seotud dokumentide seas on säilinud ka Vestringi omakäeline ülestähendus (TLA 230-1-Bp62, l 69e–72p).

Vaimulikutegevuse algus

Oleviste kirik, kus Vestring teenis alates 1604. aastast diakonina ning aastatel 1608–1650 pastorina.

9. septembril 1603 nimetati Vestring Niguliste kiriku diakoniks ehk abipastoriks. Järgmisel aastal täitis ta diakoni ülesandeid ka Oleviste kirikus, esialgu arvatavasti ajutiselt. 17. oktoobril 1608 valiti ta Oleviste kiriku pastoriks ning ta loobus senistest ametitest.

1606. aastal oli Vestring üks seitsmest Tallinna vaimulikust, kes kirjutasid alla linna uuele kirikukorraldusele Christliche Ordnung. Määrus reguleeris luterliku kiriku õpetust, jumalateenistusi ja kirikuelu korraldamist. Selle käsikiri on säilinud Tallinna Linnaarhiivis (TLA 230-1-Aa115).

Vestringi tegevuses olid kooli- ja kirikukorraldus tihedalt seotud. Tema arusaama järgi kuulusid kristlik kasvatus ja haridus linna ühise usulise ning ühiskondliku korralduse juurde.

Tallinna kooliinspektor

1611. aasta oktoobris asutas Tallinna raad kooliinspektori ameti ning nimetas sellesse Vestringi. Tegemist oli linna esimese eraldi kooliinspektoriga. Ametisse nimetamisel viitas raad tema varasemale hoolsale tegevusele koolikorraldajana.

Kooliinspektor vahendas suhtlust kooli õpetajate ja rektori, konsistooriumi ning rae vahel. Tema ülesannete hulka kuulus õppetöö ja koolidistsipliini jälgimine, eksamite korraldamine ning kooli probleemidest teatamine. Vestring pidi kooli külastama vähemalt kaks korda nädalas ning arutama pärast eksameid õpetajatega kooli olukorda ja võimalikke parandusi.

Ameti loomise üheks põhjuseks oli puudulik järelevalve linnakooli üle. Pärast superintendent Gerhard Sagittariuse ametist kõrvaldamist 1602. aastal ei olnud Tallinnas uut superintendenti nimetatud, mistõttu oli kooli juhtimises ja järelevalves tekkinud lünk.

Tallinna superintendent

1614. aastal sai Vestringist Tallinna vaimulikkonna seenior ehk linna pastorite seas esikohal olev vaimulik. Ta jätkas samal ajal Oleviste kiriku pastorina ja kooliinspektorina.

1626. aastal otsustas Tallinna raad nimetada ta superintendendiks. Bürgermeister Johann Derenthal teatas otsusest konsistooriumis 28. juulil 1626. Niguliste kiriku pastor Johannes Knopius avaldas vastuväite, leides, et vaimulikkond oleks pidanud ametisse nimetamisel osalema. Ülejäänud vaimulikud nõustusid otsusega ja õnnitlesid Vestringit. Konsistooriumi protokolli järgi saatsid nad uue superintendendi seejärel koju, välja arvatud Knopius.

Superintendendina juhtis Vestring Tallinna luterliku kiriku vaimulikkonda ning jätkas Oleviste pastorina. Tema ametivõim oli siiski piiratud linna rae ja konsistooriumi pädevusega. Tallinna kirikukorralduses oli oluline linna traditsiooniline õigus oma kirikuasju korraldada.

1627. aastal viis Västeråsi piiskop Johannes Rudbeckius Tallinnas läbi kirikuvisitatsiooni. Visitatsiooniga kaasnenud aruteludes tõusis esile linna kiriklike privileegide ja Rootsi kirikuvõimu vahekord. Vestringi isiklik tegevus selles vaidluses on säilinud allikates siiski vähe dokumenteeritud.

Superintendendina tegutses Vestring ka kiriklike ja haridusasutuste vaheliste lahkarvamuste vahendajana. Näiteks osales ta 1644. aasta märtsis Tallinna gümnaasiumi professorite ja vaimuliku Christoph Michaeli vahelise tüli lahendamises. Lepitamine toimus superintendendi elukohas.

Vestringi aastapalgaks määrati 400 härrastaalrit. Tema palvel muudeti see 14. mail 1639 raha väärtuse muutumise tõttu 230 [[riigitaaler|riigitaalriks].

Tallinna gümnaasium

Tallinna gümnaasiumi ajalooline hoone.

Vestring oli seotud ka 1631. aastal asutatud Tallinna gümnaasiumi tegevusega. Õppeasutuse avamisel pidas ta ladinakeelse piduliku avakõne.

Gümnaasiumi rajamine muutis Tallinna hariduskorraldust, luues linnakoolist kõrgema õppeastme. Vestringile jäi järelevalve gümnaasiumi üle, samal ajal kui linnakooli inspektori ülesandeid hakkasid hiljem täitma teised vaimulikud ja koolitegelased.

Viimased eluaastad ja surm

Kõrge ea ja halvenenud tervise tõttu vabastas raad Vestringi 8. juulil 1634 kolmapäevaste jutluste pidamise kohustusest. Hiljem loobus ta avalikust jutlustamisest, kuid säilitas superintendendi nimetuse ja tavapärase palga.

2. märtsil 1648 koostas Vestring testamendi, mille ta laskis 2. märtsil 1649 raele esitada. Testamendis soovis ta korraldada oma pärandi jagamise viisil, mis aitaks säilitada laste vahel rahu ja üksmeelt.

Heinrich Vestring suri Tallinnas 2. aprillil 1650, olles 88-aastane. Vanemas kirjanduses on tema surmakuupäevaks märgitud ka 30. märts, kuid Martin Klöker peab 10. mai 1650 konsistooriumiprotokolli põhjal õigeks 2. aprilli.

Ta maeti 10. aprillil 1650 Oleviste kirikusse oma hauaplaadi alla, nagu oli testamendis soovinud.

Vestringi surma puhul koostatud matusejutlust või leinaluuletusi ei ole seni leitud, kuigi tema ametiseisundit ja perekondlikke sidemeid arvestades võidi selliseid tekste koostada.

Kirjatööd

Vestringi säilinud kirjatööde hulka kuuluvad akadeemilised luuletused, teoloogilised disputatsioonid, kirikukorraldust käsitlev traktaat, matusejutlus, eessõnad ning katekismuse kohandus. Lisaks koostas ta Tallinna linnakooli koolikorralduse.

Teoloogilised disputatsioonid

Rostocki ülikoolis osales Vestring David Lobecki juhendamisel kahes teoloogilises disputatsioonis, mis toimusid 1594. ja 1596. aastal.

Esimene käsitles Augsburgi usutunnistuse esimese artikliga seotud küsimusi kolmainsusest ja jumalikest isikutest, teine kiriklikke riitusi ja inimliku autoriteediga kehtestatud tseremooniaid. Disputatsioonid kuulusid 30 disputatsioonist koosnevasse sarja, mis avaldati hiljem kogumikuna.

Kiriklikku võimu käsitlev traktaat

1617. aastal ilmus Rostockis Vestringi teoloogiline teos Discursus Theologicus De Potestate Ecclesiastica, milles ta käsitles kiriklikku võimu ning vaimuliku ja ilmaliku võimu vahekorda.

Teos oli pühendatud Tallinna bürgermeistritele ja raehärradele. Tiitellehel nimetati autorit Oleviste kiriku pastoriks ja Tallinna kooliinspektoriks.

Kirjanduses on mainitud ka teose 1614. ja 1630. aasta väljaannet, kuid nende säilinud eksemplare ei olnud Martin Klökeri uurimuse koostamise ajaks leitud.

Johann Derenthali matusejutlus

1631. aastal pidas Vestring Tallinna raehärra ja sündiku Johann Derenthali matusejutluse. See avaldati samal aastal Riias Gerhard Schröderi trükikojas pealkirjaga Eine Christliche Leich-Predigt Bey dem Begräbnüß des […] Herrn Johan Derenthal.

Derenthal oli 1626. aastal osalenud Vestrngi superintendendiks nimetamise otsuse teatavaks tegemisel.

Ludwig Dunte teose eessõna

1643. aastal kirjutas Vestring eessõna Tallinna vaimuliku Ludwig Dunte südametunnistuse küsimusi käsitleva teose uuele väljaandele.

Eessõna on dateeritud Tallinnas 6. juunil 1643. Raamat ilmus Lübeckis Janoviuse trükikojas pealkirjaga Decisiones Mille & sex Casuum Conscientiae.

Katekismuse kohandamine

Vestringi üks viimaseid kirjatöid oli Johannes Tetelbachi teose Güldenes Kleinod kohandamine Tallinna koguduste jaoks. Teos esitas Martin Lutheri katekismuse küsimuste ja vastuste kujul ning oli mõeldud kasutamiseks usuõpetuses, katekismuseksamitel ja kirikuvisitatsioonidel.

1649. aastal ilmus Tallinnas Heinrich Westphali ja Joachim Weissi trükikojas teose teine trükk. Tiitellehel nimetati Vestringit selle kohalikele vajadustele kohandajaks ning trükiks ettevalmistajaks.

Katekismust soovitati kasutada koguduse liikmete õpetamisel ning see sai aluseks korrapärastele katekismusejutlustele.

1649. aasta väljaande seni ainus teadaolev eksemplar avastati 1990. aastatel Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu kogus ühe 1533. aastal Londonis trükitud Polydorus Vergiliuse ajalooteose köitekaante täitematerjalina. Säilinud katekismus on mittetäielik. Leiust kirjutasid Ellen Allikas ja Tiiu Reimo 2000. aastal ilmunud uurimuses.

Perekond

Heinrich Vestringi abikaasa oli Dorothea Löveling (ka Louelingk), Tallinna kaupmehe Gert Lövelingi ja Dorothea Beckmanni tütar.

Gert Löveling sai Tallinna kodanikuks 4. juulil 1581. Dorothea Beckmanni isa oli Tüüringist pärit raamatukaupmees Laurentius Beckmann. Tallinnas tegutses 16. sajandil kaks samanimelist raamatukaupmeest, isa ja poeg, mistõttu vajab Dorothea isa täpsem samastamine täiendavat uurimist.

Dorothea Löveling elas oma abikaasast kauem, kuid tema surmaaeg ei ole teada. Vestringi testamendi järgi oli lesel õigus jääda pärast tema surma üheks aastaks Oleviste pastoraati elama.

Testamendis on nimetatud kuut last: Margareta, Catharina, Anna, Dorothea, Heinrich ja Johann. Kirikuraamatutes leidub lisaks andmeid laste matmiste kohta aastatel 1610, 1613, 1614 ja 1619, kuid nende sissekannete täpne seos testamendis nimetatud lastega ei ole selge.

Lapsed

  • Margareta (ka Gretke; surnud 1641) abiellus vaimuliku Ericus von Beeckiga (1588–1650). Viimane oli õppinud Rostocki ülikoolis ning kutsuti 1617. aasta jaanuaris Niguliste diakoniks. Margareta maeti 10. augustil 1641 Niguliste kirikusse.
  • Catharina (umbes 1605 – arvatavasti 1650) abiellus 1626. aastal Tallinna kaupmehe Hans Luhriga, kes suri 1631. aastal. Tema teine abikaasa oli alates 1635. aastast kaupmees Barthold Dellinghausen, kes suri 1643. aastal. Võimalik, et Catharina on samastatav 2. märtsil 1650 maetud proua Dellinghauseniga.
  • Anna (surnud 1688) abiellus 7. jaanuaril 1640 Danzigi kaupmehe Arnhold Stralborniga. Pulmade puhul avaldasid Tallinna gümnaasiumi rektor ja professorid ladinakeelse õnnitlusteksti Anacreon Latinus. 17. aprillil 1649 nimetati Annat juba lesena. Tema surmakuupäevaks on antud 14. august 1688; sama aasta 30. augusti matusekanne võib samuti teda puudutada. Varasemas genealoogilises kirjanduses leiduv samastamine pastor Urban Stralborni abikaasaga on tõenäoliselt ekslik.
  • Dorothea suri noorelt, arvatavasti 1623. aastal.
  • Heinrich (umbes 1603–1643) õppis Rostocki ülikoolis, oli Kose kiriku pastor ja Järvamaa praost. Ta suri 1643. aastal ning maeti 11. aprillil Tallinna Oleviste kirikusse.
  • Johann Vestring (umbes 1616–1662) oli mõlema õiguse doktor (doctor iuris utriusque) ning Tallinna asesündik (Vizesyndikus).

Testament ja varandus

Vestring koostas testamendi 2. märtsil 1648. Aasta hiljem, 2. märtsil 1649, esitasid selle tema palvel Tallinna raele kaks raehärrat. Testamendi koostamise eesmärk oli korraldada pärandvara jagamine ning vältida võimalikke lahkhelisid laste vahel.

Testamendis määras Vestring muu hulgas, et tema lesk võib jääda tavapäraseks leseaastaks pastoraati elama. Tütar Anna päris maja Hobusepea tänaval. Vestring avaldas ka soovi saada maetud Oleviste kirikusse oma hauaplaadi alla.

Testament on säilinud Tallinna Linnaarhiivis (TLA 230-1-BN2, l 388–390). Tegemist on 28. veebruaril 1649 diakon Andreas Sandhageni tehtud ärakirjaga. Teine ärakiri asub Rahvusarhiivis (EAA.858.2.188).

Testamendi regesti avaldas Roland Seeberg-Elverfeldt teoses Revaler Regesten, III köites, nr 334.

Kirjandus

Viited

  1. ↑ Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Silke Pasewalck, Rūta Eidukevičienė, Antje Johanning-Radžienė, Martin Klöker (toim). Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 242–243.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 249–254.
  3. 1 2 3 4 5 6 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 257–259.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 259–263.
  5. 1 2 3 4 5 6 7 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 243–245.
  6. ↑ Hans Taubken (1999). "Große Hüttmann – Kleine Wienker – Lütke Schelhove. Zur Verbreitung eines Familiennamentypus". Niederdeutsches Wort (saksa). Kd 39. Lk 60.
  7. ↑ Henricus Westrinck Westphalus. Universität Rostock, Matrikelportal, Sommersemester 1588, nr 77.
  8. ↑ Magisterpromotion von Henricus Westrinck. Universität Rostock, Matrikelportal, 14. märts 1594.
  9. 1 2 3 4 5 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 245–246.
  10. 1 2 3 Theodor Schiemann (1894). "Materialien zur Geschichte des Schulwesens in Reval". Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands (saksa). Kd 4. Lk 6–38.
  11. 1 2 3 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 253–256.
  12. 1 2 3 4 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 259–261.
  13. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Martin Klöker (2022). "Schule und Kirche. Heinrich Vestring als Reformer des Revaler Schulwesens". Baltische Bildungsgeschichte(n) (saksa). Berlin–Boston: De Gruyter Oldenbourg. Lk 246–248.
  14. ↑ Ellen Allikas, Tiiu Reimo (2000). "Kaantesse peidetud raamat. Senitundmatu Tallinna katekismus 1649. aastast". Eesti Akadeemilise Raamatukogu aastaraamat 1999. Tallinn. Lk 136–151.
  15. ↑ Roland Seeberg-Elverfeldt (1975). Revaler Regesten (saksa). Kd 3. Lk 272–273.

Välislingid