Helju Sirel (26. september 1931 Massu vald, Hanila kihelkond, Läänemaa – 18. veebruar 2011 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.
Ta lõpetas 1950. aastal Pärnu 2. Keskkooli ja õppis aastatel 1951–1956 Tartu Riiklikus Ülikoolis, lõpetas selle etnograafia erialal (diplomitöö "Põllutööriistad Lääne-Eestis ja saartel feodalismi perioodil"). Kaitses 1982. aastal Leningradis Ilja Repini nimelise Maali-, Skulptuuri- ja Arhitektuuriinstituudis kunstiteaduste kandidaadi väitekirja "Историко-архитектурное исследование небольшого города как основания реконструкции его центра. (На примере города Пярну ЭССР)".
Ta töötas aastatel 1956–1960 Tallinna Linnamuuseumis, 1963–1973 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja alates 1974. aastast Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis teadurina.
Käsitlenud arhitektuuri- ja linnaehitusajalugu. Uurinud Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Paide, Põltsamaa ja Lihula linnaehitust, tema uurimistulemuste põhjal kehtestati seal ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoon.[viide?]
Osalenud restaureerimisprojektide koostamises:
Oli aastatel 1987–1996 aastaraamatu "Arhitektuurikroonika" koostaja koos Oleg Kotšenovskiga ja üks raamatu autoreid.
Ta sündis meieri peres.