Helmersen

Helmersen (vene keeles Гельмерсен), varem Helmes on Alam-Saksimaalt Braunschweigist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsa esiisaks oli Hamburgi kodanik Moritz Helmer.^[viide?]

1. augustil 1643 andis Rootsi kuninganna Kristiina kuninglikule sekretärile Paul Helmesile (1603–1657) Rootsi aadlitiitli, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda. 31. mail 1651 sai Paul, koos Liivimaa kubermangusekretärist venna Johann Helmesiga, perekonnanime "von Helmersen".

Helmersenid rüütelkonna matriklis

Helmersenid olid üks neid väheseid aadlisuguvõsasid, kes kuulusid kõigi nelja Balti rüütelkonna matriklisse. 1747. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 1789. aasta 27. aprillil (vkj) immatrikuleeriti Eestimaal vennad Otto Magnus von Helmersen (1748−1808) ja Benedikt Karl Friedrich von Helmersen (1760−1824). 1846. aasta 2. mail (vkj) võeti Saaremaa rüütelkonna matriklisse Reinhold Johann Magnus von Helmersen (1801−1857). Viktor Karl Paul von Helmersen (1843−1910) immatrikuleeriti 1875. aasta 8. märtsil (vkj) Kuramaa rüütelkonna matriklisse. Lisaks sellele võeti suguvõsa Jekaterinoslavi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid

Helmes

Paul Helmes (suri 1634), Riia raehärra, maafoogt, kaupmees
Mauritz Helmes (1599−1657), Riia raehärra, kaupmees

Helmersen

Paul Helmes, aadeldatult Paul von Helmersen (1603–1657), Tartu õuekohtu ja Liivimaa konsistooriumi assessor, kuninglik sekretär, Tõstamaa, Grundzāle, Tiegaži mõisnik, Aumeisteri mõisarentnik
Johann von Helmersen (1651. aastani Helmes; sündis 1622 – suri enne 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal. Paul (1603–1657) ja Johann Helmes aadeldati ja said 1651. aastal perekonnanime "von Helmersen"
Claudius Gotthard von Helmersen (1668−1753), ooberstleitnant, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
Benedict Andreas von Helmersen (1720–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), tõeline riiginõunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
Claudius Magnus von Helmersen (1721–1802), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), tõeline riiginõunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
Karl Christer Dietrich von Helmersen (1772−1840), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Krimulda, Englārte mõisnik
Otto Friedrich von Helmersen (1728−1785), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Saaremaa asehaldur, mõisaomanik
Peter Bernhard von Helmersen (1775−1860), riiginõunik, Keiserliku teatri saksa trupi direktor, mõisavaldaja
Alexander Peter von Helmersen (1797−1850), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Bresti kadetikorpuse esimene direktor
Reinhold Johann Magnus von Helmersen (1801−1857), kreisisaadik, ajaloolane, Lõhavere, Laugu, Nurme, Roobaka mõisnik
Paul von Helmersen (1801−1894), salanõunik, pedagoog, korporatsioon Livonia asutajaliige
Gregor von Helmersen (1803–1885), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), mineraloogia audoktor, mäekorpuse direktor, Peterburi TA tegevliige, nimekas geoloog
Theodor Christian von Helmersen (1806−1896), Karula mõisnik, sillakohtunik
Wilhelm Peter Gerhard Hermann von Helmersen (1840 − pärast 1914), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), sõjaväekohtunik
Georg Karl von Helmersen (1840−1902), Venemaa keisririigi sõjaväelane (porutšik), kihelkonnakohtunik, mõisaomanik
Nikolai Alexander von Helmersen (1842−1908), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
Alexander Ludwig (Louis) von Helmersen (1843−1904), tõeline riiginõunik, Balti Raudteeseltsi direktor
Viktor Karl Paul von Helmersen (1843−1910), Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkonnamõisate direktor, Karula mõisa omanik, Pärnu-Viljandi Põllumajandusseltsi juhtivtegelane ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president 1895–1898
Mihhail Venediktovitš Helmersen (suri pärast 1916), tõeline riiginõunik
Wilhelm Paul Christian Nikolai von Helmersen (1873−lasti maha 1937), kolleegiumiassessor, kammerjunkur, kunstnik, illustraator, Puškini Jevgeni Onegini illustratsioonide autor
Harald Otto Peter von Helmersen (1882–1953), filosoofia- ja õigusteaduse doktor, kirjanik
Erwin Joseph August von Helmersen (1914−hukati 1949), meditsiinidoktor, SS-Hauptsturmführer, Auschwitz-Birkenau koonduslaagri arst

Helmerseni suguvõsa mõisavaldused

Eestimaa:
- Hardu (Hardo) (1787−1791, pandivaldus), Kukevere (Kuckofer) (1841−? pandi-, ?−1852 pärusvaldus), Kõrvetaguse (Körwentack) (1800−1803, pandivaldus), Lümandu (Limmat) (1765−1779), Oidrema (Oidenorm) (1757−1765), Päinurme (Assik) (1821−1832)
Hersoni kubermang:
- Sotnitskoje (XIX sajandil)
Kuramaa:
- Ezere (Essern) (1871−1878), Vecsīķele (Sickeln) (XIX sajandil)
Liivimaa eesti distrikt:
- Adavere (Addafer) (XVIII sajandi algus, rendivaldus), Enge (Enge) (1750. aastatel, rendivaldus), Hurmi (Hurmi) (kuni 1810. aastateni), Kammeri (Duckershof) (1777−1807), Joosu (Waimel-Neuhof) (1759−1766), Kalli (Kallie) (1807−1819, rendivaldus), Karula (Neu-Woidoma) (1822−1856 pandi-, 1856−1919 pärusvaldus), Lõhavere (Lehowa) (1834−1836 pandi-, 1836−1902 pärusvaldus), Piigandi (Alt-Pigant) (1764−u 1768, pandivaldus), Piigaste (Alt-Pigast) (1804−1806, pandivaldus), Põlgaste (Pölks) (1794−1805), Pärsti (Neu-Perst) (kuni 1803), Reegoldi (Weibstfer) (u 1839−1850, rendivaldus), Tarvastu (Schloß Tarwast) (kuni 1819, pandivaldus), Toolamaa (Tolama) (1845−1846, pandivaldus), Tuhalaane (Tuhhalane) (1800. aastatel, rendivaldus), Tõstamaa (Testama) (XVII sajand−1831), Vana-Pärsti (Alt-Perst) (kuni 1803), Vana-Võidu (Alt-Woidoma) (kuni 1822), Vastse-Prangli (Neu-Wrangelshof) (1790. aastatel, rendivaldus), Võru (Werrohof) (1749−1771), Väikemõisa (Kleinhof) (1904−1919, jäänukmõis 1919−1939), Ängi (Enge) (kuni 1824, pandivaldus)
Liivimaa läti distrikt:
- Aburdi (Lüggen) (1843−1920), Akenstaka (Klingenberg) (kuni 1742), Aumeisteri (Serbigal) (1650−XVII sajandi lõpp), Briņķi (Brinkenhof) (alates 1649; liideti Tiegaži mõisaga), Budenbroka (Schujenpahlen) (1846−1856 pandi-, 1856−1860 pärusvaldus), Englārte (Engelhardtshof) (1664−1726 pandi-, 1726−1817 pärusvaldus), Grundzāle (Grundsahl) (1652−1669), Krimulda (Schloß Kremon) (1664−1726 pandi-, 1726−1817 pärusvaldus), Pastamuiža (Klauenstein), Plānupe (Planup) (1786−1802), Prauliena (Praulen) (1888−1907), Sāviena (Sawensee) (1660−1759 ja u 1767−1920), Skujene (Schloß Schujen) (1861−1920, a-st 1881 fideikomiss), Tiegaži (Tegasch) (1643 − 1720. aastad), Turaida (Schloß Treyden) (1780. aastatel, pandivaldus), Vaidava (Waidau) (1863−1875), Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) (1720. aastatel, pandi- ja rendivaldus)
Lublini kubermang:
- Krupe (XIX sajandil)
Minski kubermang:
- Pogost (XIX sajandil)
Saaremaa:
- Laugu (Laugo) (1846−? pandi-, ?−1919 pärusvaldus), Nurme (Nurms) (1846−? pandi-, ?−1919 pärusvaldus), Roobaka (Ropaka) (1849−? pandi-, ?−1919 pärusvaldus)

Viited

1 2 3 4 5 Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 121
↑ Aadlivapid Ajalooarhiivis: Paul von Helmersen
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 369.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 507.
↑ Helmersen, Karl* Christer Dietrich v. (1772-1840) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
↑ Reinhold von Helmersen, Geschihte des Lvlåndischen Adelsrechts bis zum Jahre 1561., Dorpat, bei C. A. Kluge, Leipzig, bei E. F. Kõhler, 1836.
↑ Helmersen, Reinhold* Johann Magnus (Roman) v. (1801-1857) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
↑ Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 508
↑ Helmersen, Theodor* Christian v. (1806-1896) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
↑ Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 43
↑ Helmersen, Viktor Carl Paul v. (1843-1910) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

Kirjandus

Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 120-121
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 317, 318 (tabel).
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. s. 369-370.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. s. 816-834.
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. s. 507-509.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1984. Lk 104-105.
Seuberlich, Erich. Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. Band 3. 1. Lieferung. Riga: Verlag E. Bruhns, 1938. Veerg 34-38.

Välislingid

[:0-1] 1 2 3 4 5 Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 121

[2] Aadlivapid Ajalooarhiivis: Paul von Helmersen

[3] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 369.

[4] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 507.

[5] Helmersen, Karl* Christer Dietrich v. (1772-1840) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[6] Reinhold von Helmersen, Geschihte des Lvlåndischen Adelsrechts bis zum Jahre 1561., Dorpat, bei C. A. Kluge, Leipzig, bei E. F. Kõhler, 1836.

[7] Helmersen, Reinhold* Johann Magnus (Roman) v. (1801-1857) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[8] Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, seite 508

[9] Helmersen, Theodor* Christian v. (1806-1896) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"

[10] Tiit Rosenberg, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 43

[11] Helmersen, Viktor Carl Paul v. (1843-1910) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"