 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
| Henn Voolaid | |
|---|---|
| Sünniaeg |
4. märts 1943 Viljandi |
| Surmaaeg |
21. november 2024  |
| Rahvus | eestlane |
| Erialad | füüsika |
Henn Voolaid (4. märts 1943 Viljandi – 21. november 2024) oli eesti füüsik.
Lõpetas 1961. aastal Viljandi 2. Keskkooli ning 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna optika ja spektroskoopia erialal.
Aastast 1977 füüsika-matemaatika kandidaat, väitekiri luminestsentsi kiirgus- ja haardetsentritest CaS fosfoorides (vene keeles).
Kvalifikatsiooni tõstnud: Leningradi Ülikool (1980), Moskva Riiklik Ülikool (1981), Kiievi Ülikool (1985), Turu Ülikool (1989, 2001), Helsingi Ülikool (1995, 1997).
Suunati tööle TRÜ üldfüüsika kateedrisse õppejõuks (assistent). Sai 1980. aastal TRÜ üldfüüsika kateedri dotsendiks. Olnud Tartu Ülikooli üldfüüsika kateedri juhataja (1984–1993), TÜ füüsika-keemiateaduskonna dekaan (1988–1993), LoTe koolifüüsika keskuse juhataja (1996–2013).
Ta töötas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas (LOTE) koolifüüsika keskuses füüsika didaktika lektorina. Põhitöö oli tulevastele füüsikaõpetajatele füüsika ja selle õpetamise õpetamine.
Õpetas Tartu Ülikoolis üle 30 kursuse füüsikutele, bioloogidele, arstidele, farmatseutidele, loodusteaduste õpetajatele. Tema juhendamisel on kaitstud üle 50 diplomitöö, üle 20 bakalaureusetöö, 9 teadusmagistritööd, 15 magistritööd ja 1 doktoritöö.
Olnud Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi žürii esimees (1968, 2003) ja liige (1969–2004), Eesti füüsika teaduslik-metoodilise nõukogu liige (1978–1990), NSV Liidu Balti tsooni ja Valgevene NSV füüsika-teaduslik-metoodilise nõukogu praktikumide sektsiooni juhataja (1985–1990), ETV telekooli füüsikasaadete autoreid (1986–1989), füüsikaalase õppekirjanduse autor ja väljaandmise korraldaja (alates 1988), Eesti koolifüüsika kontseptsiooni autoreid (1991), Eesti koolifüüsika ainekava töörühma juht (1993–1996), Eesti Koolifüüsika Ühingu juhataja (1995–2000), Eesti koolifüüsika ainenõukogu esimees ja liige (1996–2003), Foucault’ pendli ülesseadmise ja tutvustamise korraldaja Tartu Ülikooli füüsikahoones Tartus Tähe 4 (1999–2014), teaduskeskuse Ahhaa teadusnõukogu liige (2000–2008), füüsika riigieksamikomisjoni liige (2002–2009), Eesti noorteadlaste konkursi žürii liige (2005–2013), ajakirja The Science Education Review toimetuskolleegiumi liige (alates 2007).
Uurimisvaldkonnad: laia keelutsooniga pooljuhtide fotoluminestsents; füüsikaõppe efektiivsuse tõstmise võimalused kesk- ja kõrgkoolis; Eesti õpilaste füüsikalised väärarusaamad; loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine koolifüüsikas.
Olnud kahe ETF teadusgrandi hoidja: "Eesti kooliõpilase loodusteadusliku mõtlemisviisi (LTMV) kujundamine füüsika ulatuslikumal seostamisel teiste loodusainetega (1998–2000)" ja "Füüsikalised väärkontseptsioonid ja väärkasutused ning nende mõju õpitulemustele (2002–2005)".
Avaldanud üle 70 teadusartikli ning üle 40 õpiku ja õppevahendi gümnaasiumile, kutsekoolile või kõrgkoolile.
Tema isa oli sõjaväelane.[viide?]
Tema abikaasa Kaie Voolaid (sündinud 1942) oli Eesti Spordimuuseumi kauaaegne peavarahoidja ja teadur; neil on pojad Kalle Voolaid (spordiajaloolane, Eesti Spordimuuseumi teadussekretär ja teadur) ja Juhan (Tartu Linnavalitsuse keskkonnaspetsialist, kirjanik).