Hessen

Hessen on Saksamaa liidumaa.

Haldusjaotus

Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 3 ringkonnaks (Darmstadt, Gießen, Kassel), mis omakorda jagunevad 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks. 7 linna, mis ei ole kreisivabad, omavad eristaatust.

Suurema maa-ala ja võimsuse säilitas Hessen-Kasseli maakrahv, kes ka domineeris piirkonnas kuni 19. sajandi alguseni.

1567–1592, Wilhelm IV, Philipp I Suuremeelse vanim poeg, kes suutis liita ka oma maakrahvkonnaga 1583. aastal Hessen-Rheinfelsi piirkonna;
1592–1627, Moritz, liitis 1604. aastal Hessen-Marburgi pärast selle valitseja Ludwigi surma, kuid eraldas oma poegadele valitsemiseks 1627. aastal Hessen-Eschwege, Hessen-Rheinfelsi ja Hessen-Rotenburgi;
1627–1637, Wilhelm V, maakrahv Moritza poeg, Kolmekümneaastase sõja ajal sunniti eksiili;
1637–1663, Wilhelm VI, kes asus valitsema pärast täisealiseks saamist, enne seda aga aastatel
- 1637–1650, valitses regendina Amalie Elizabeth von Hanau, maakrahvinna ja eelmise ema, 1644–1648 toimusid kalvinismi pooldava Põhja-Hesseni ja Lõuna-Hesseni luterluse pooldajate vahel.
1663–1670, Wilhelm VII, Wilhelm VI poeg, asus valitsema lapseeas, kuid suuri noorena;
- 1663–1677, valitses regendina Hedwig Sophie von Brandenburg, Wilhelm VII ema;
1670–1730, Karl I, Wilhelm VI poeg;
1730–1751, Fredrik I, kes abiellus Karl XII õe Ulrika Eleonoraga ja pärast Karl XII surma järel kuningannaks valitud Ulrika Eleonora loobumist troonist 1720. aastal sai Rootsi kuningaks. 1736. aastal liitis Fredrik Hessen-Kasseliga taas Hanau-Munzenbergi, pärast sealse Hanau krahvidünastia väljasuremist;
1751–1760, Wilhelm VIII;
1760–1785, Fredrik II, Fredrik II valitsemisajal osalesid Hesseni palgasõdurid Suurbritannia kuningriigi poolt Ameerika iseseisvussõdas (1776–1783);