See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
|
Provinz Hessen-Nassau 1868–1944 | |
|
Hessen-Nassau provints (punane), Preisi kuningriigis, Saksa keisririigis | |
| Valitsusvorm | provints |
|---|---|
| Osa | Preisimaa |
| Pealinn | Kassel |
Hessen-Nassau provints (saksa: Provinz Hessen-Nassau) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1868–1918, seejärel Preisimaa Vaba Riigi provints aastani 1944.
Hessen-Nassau loodi 1866. aasta Austria-Preisi sõja tulemusena, kui ühendati varem sõltumatud Hessen-Kassel, Nassau hertsogkond, Vabalinn Frankfurt, alasid saadi Baieri kuningriigilt ja Hesseni suurhertsogkonnalt (Hessen-Darmstadt; sealhulgas osa endisest Hessen-Homburgi maakrahvkonnast). Nendest piirkondadest moodustati aastal 1868 Hessen-Nassau provints pealinnaga Kasselis ja jaotati kaheks halduspiirkonnaks: Kassel ja Wiesbaden.
1. aprillil 1929 sai pärast rahvahääletust Hessen-Nassau osaks Waldeck-Pyrmonti Vaba Riik ja sai Kasseli halduspiirkonna osaks.
Aastal 1935 kaotas natsivalitsus (de facto) kõik osariigid, nii oli provintsidel vähe tähtsust. Aastal 1944 jaotati Hessen-Nassau Kuurhesseni (pealinn Kasselis) ja Nassau (pealinn Wiesbadenis) provintsideks. Aastal 1945, pärast Teise maailmasõja lõppu, need kaks provintsi ühendati ja koos Hessen-Darmstadtiga moodustasid nad äsjaloodud Hesseni liidumaa põhja- ja lääneosa. Osa Nassaust läks Rheinland-Pfalzi liidumaa koosseisu.
Oberpräsident ('ülempresident') oli Preisi provintsi juht, kuningas nimetas ta ametisse Preisi siseministri soovitusel. Oberpräsident valitses provintsi Preisi valitsuse poolt nimetatud provintsinõukogu abil.
Hessen-Nassau lipp on identne Hollandi omale. Hollandi kuninglik perekond pärineb Nassau hertsogkonnast.
Vapp jaguneb kolme ossa, iga osa kujutab üksuse vappi, mis moodustavad Hessen-Nassau:
