Ilmar Tomusk (sündinud 28. juunil 1964 Tallinnas) on Eesti riigiametnik ja lastekirjanik. Ta on alates oktoobrist 1995 Keeleameti peadirektor.
Lastekirjanikuna on ta kantud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja (2024).
Ilmar Tomusk (sündinud 28. juunil 1964 Tallinnas) on Eesti riigiametnik ja lastekirjanik. Ta on alates oktoobrist 1995 Keeleameti peadirektor.
Lastekirjanikuna on ta kantud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja (2024).
Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 Tallinna 32. Keskkoolis ning lõpetanud 1989. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal. Täiendanud end Soomes Jyväskylä Ülikoolis ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile (Koolibri, 1994).
2002. aastal kaitses ta Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja Ülo Kaevats) ning sai doktorikraadi.
Ilmar Tomusk on töötanud Kadrina Keskkoolis õpetajana, seejärel olnud Kadrina EPT juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt. Alates 2014. aastast õpetab ta Tallinna 32. Keskkoolis humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.
Alates 5. oktoobrist 1995 on ta Keeleameti peadirektor.
Keeleameti esindajana on ta Eesti keelenõukogu ja kohanimenõukogu liige. Ta on ka Emakeele Seltsi liige.
Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.
Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas Pikker. Hiljem on tema humoreske ette kantud Eesti Raadio "Meelejahutajas". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaasstsenarist. 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd Maalehe huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi Sergei Kraana. Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.
Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik Astrid Lindgren. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama Leelo Tungla innustusel. Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.
Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust. Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.
„Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.“
– Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"
Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII Nukitsa konkursi edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut. Ka Autorihüvitusfondi peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."
Tomusk on Eesti Kirjanike Liidu liige (2017).
Aastatel 1999–2014 kuulus Ilmar Tomusk erakonda Eesti Kristlikud Demokraadid. Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta 1999. (sai 610 häält) ja 2003. aastal (sai 254 häält) Riigikokku, kuid ei osutunud valituks.
Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige. Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.
Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega. 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.
Tomusk on koolipõlves treeninud Andres Lutsari juhendamisel džuudot, hiljem jooksnud maratone ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.
|
|