Imre Siil (sündinud 24. märtsil 1957) on Eesti kirjanik, diplomaat ja riigiametnik.
Lõpetas Kose Keskkooli 1974. aastal. Ta õppis 1974–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja 1977–1982 Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.
Töötas 1984–1992 Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis teadurina, kaitses 1992. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja foneetika ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. 1985–1991 oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis foneetikat.
1992–1995 töötas Riigikantselei sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), 1996 Riigikantselei direktorina ja 1997–2003 Eesti Informaatikakeskuse direktorina. Olnud Eesti e-riigi üks käivitajaid ja eestvedajaid ning Eesti Informaatikanõukogu liige ja sekretär, samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu liige, Eesti Õigustõlke Keskuse nõukogu ja Avatud Hariduse Liidu esimees.
2004. aastal asus ta tööle Välisministeeriumisse. Ta on esindanud Eestit Prantsusmaal Euroopa Nõukogus, töötanud diplomaadina Helsingi ja Bukaresti suursaatkonnas ning Eesti konsulina Rumeenias, Moldovas ja Bulgaarias.
Tartu Noorte Autorite Koondise esimees 1978–1981, Eesti Kirjanike Liidu liige 2014. aastast.