 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Inari saami keel (ka inari keel ja inarisaami keel, Inari saami keeles anarâškielâ) on Uurali keelkonda kuuluv saami keel, mida kõneleb umbes 400 inimest Soomes Inari järve ümbruses.
Emakeelena kõneles Inari saami keelt 2008. aastal kokku 279 inimest.
Inari saami keelt õpetatakse keelepesas, lasteaias ja algkoolis.
Inari saami keel on ainus saami keel, mille põline leviala jääb tervenisti Soome Vabariigi alale. Seda on kõneldud ja kõneldakse praeguse Inari valla järgmistes külades (soomekeelsed nimed sulgudes):
Inari saami keel on koos soome, koltasaami ja põhjasaami keelega Inari valla ametlik keel.
| А а | Á á | Ä ä | Â â | B b | C c | Č č | D d | |
| Đ đ | E e | F f | G g | H h | I i | J j | K k | |
| L l | M m | N n | Ŋ ŋ | O o | P p | R r | S s | |
| Š š | T t | U u | V v | Y y | Z z | Ž ž |
Inari saami keele noomenid ehk käändsõnad muutuvad üheksas käändes ja kahes arvus: ainsuses ja mitmuses. Käänded on nominatiiv (nimetav), genitiiv (omastav), akusatiiv (sihitav), illatiiv (sisseütlev), lokatiiv, komitatiiv (kaasaütlev), abessiiv (ilmaütlev), essiiv (olev) ja partitiiv (osastav).
| Ainsus | Mitmus | |
|---|---|---|
| Nominatiiv | kumppi | kuumpih |
| Genitiiv | kuumpi | kuumpij |
| Akusatiiv | kuumpi | kuumpijd |
| Illatiiv | kuumpin | kumppiijd |
| Lokatiiv | kuumpist | kuumpijn |
| Komitatiiv | kumppiijn | ku’mpijgui’n |
| Abessiiv | ku’mpittáá | ku’mpijttáá |
| Essiiv | kumppin | - |
| Partitiiv | kumppid | - |
Inari saami keele isikulistel asesõnadel on kolm arvu: ainsus, kaksus ja mitmus.
| Ainsus | Kaksus | Mitmus | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nimetav | Omastav | Nimetav | Omastav | Nimetav | Omastav | |
| 1. isik | mun | muu | muoi | munnuu | mij | mii |
| 2. isik | tun | tuu | tuoi | tunnuu | tij | tii |
| 3. isik | sun | suu | suoi | sunnuu | sij | sii |
Inari saami keele verbid ehk tegusõnad muutuvad üheksas pöördes, st kolmes isikus ja kolmes ajas. Ajakategooriaid on neli, millest olevik ja lihtminevik väljendub tegusõna pööramise kaudu, täisminevik ja enneminevik aga moodustatakse liitvormidena. Kõneviisid on indikatiiv (kindel), imperatiiv (käskiv), konditsionaal (tingiv) ja potentsiaal.
Inari saami keel on üks idasaami keeli ning erineb teistest saami keeltest piisavalt palju, et selle õppimisel ei saa kasutada teiste saami keelte materjale. Sõna ilves on Inari saami keeles iilvâs, põhjasaami keeles albbas ja koltasaami keeles riiss.
Saami keelte põline sõnavara on rikkalik looduslike nähtustega seotud sõnade poolest. Maailma, tehnoloogia ja keele moderniseerumisel on Inari saami keelde lisatud üle 10 000 uue sõna.
Inari saami keelele on omased tüvemuutused, mille hulka kuuluvad vältevaheldus (tt : t), laadivahetus (h : u) ning mõlema astmevaheldusliigi esinemine korraga (kk : u). Ka astmevahelduseta sõnadel võivad tüves toimuda pikkuse- ja täishäälikummutused.
Inari saami keele kaashäälikutel on kolm pikkust. Eristatakse lühikesi, pikki ja ülipikki kaashäälikuid ehk geminaate. Rõhuliste silpide vokaalid saavad olla nii pikad kui ka lühikesed, rõhutute silpide vokaalid vaid lühikesed.
Varaseimad märgid keele ohustatusest pärinevad 19. sajandist, kui algas soome rahvuslus. Eesmärgiks oli luua ühtne soomlaste identiteet ning saamid sellesse ideoloogiasse ei sobinud. 20. sajandi alguses alustati assimileerumispoliitikaga. Rändkoolid, kus saami lapsed said omakeelset haridust, asendati soomekeelsete rahvakoolidega. Koolikohustus muutus üldiseks ning saami lapsed, kelle kodud jäid rahvakoolidest liiga kaugele, olid sunnitud internaatkoolis elama. Enamus õpetajaid oli pärit Lõuna-Soomest ning ei osanud saami keeli ega soosinud nende kasutamist, paljudes koolides keelati saami keelte kõnelemine. Rahvakoolid mõjutasid suurel määral nii Inari saami keelt kui ka saamide keeli ja identiteeti laiemalt.
Teise maailmasõja ajal 1944. aastal evakueeriti Lapi sõja tagajärjel Inari saamid lõunapoolsetele aladele ja Rootsi. Saksa sõjavägi hävitas riigist lahkudes paljud Saamimaa hooned. Inari vallas hävitati 85% hoonetest. Mitusada Inari saami ei naasnud oma kodupaika ning asemele tulid elama soomlased, mis soodustas Inari saamide soomestumist. 1980. aastatel kasvas Inari saami emakeelega lapsi ainult kahes perekonnas.
Inari saami keele taaselustamine algas, kui 1986. aastal asutasid saami aktivistid Inari saami keele ühingu Anarâškielâ Servi. Ühing koostas uus Inari saami keele ortograafia ning hakkas publitseerima omakeelset ajalehte ja väljaandeid. 1997. aastal asutas keeleühing Inari valda esimene Inari saami keelepesa. 2000. aastal loodi Inari küla algkooli esimene Inari saami keelne rühm. Aastatel 2009–2010 korraldati Inaris esimene täiskasvanutele suunatud intensiivõpe, et korvata vanemast põlvkonnast kõnelejate puudust. Kursusi korraldati ka järgmisel aastatel. Alates 2011. aastast saab Inari saami keelt õppida põhierialana Oulu ülikoolis.
2015. aasta seisuga oli Inari saami keele kõnelejaid oletatavalt 350–450.
Esimene Inari saami keelne väljaanne on 1859. aastal Pastor Wilhelm Borgi avaldatud Inari saami aabits "Anar sämi kiela Aapis kirje" koos Väikese Katekismuse tõlkega. 1902. aastal tõlkis Inari pastor Lauri Itkonen usuõpetuse käsiraamatu "Katekismus". 1917. aastal avaldas kirjanik August Valdemar Koskimies koos ajaloolase Toivo Immanuel Itkoneniga rahvaluulekogu "Inarinlappalaista kansantietoutta". Teos koosneb 1886. aastal Koskimiesi kogutud Inari saami rahvajuttudest. 2004. aastal tõlgiti kirjanik Antoine de Saint-Exupéry kirjandusteos "Väike prints" Inari saami keelde.
Inari saami keelne ajakiri Anarâš on ilmunud aastast 1988. Nädalaleht Kierâš ilmus aastatel 2007–2011. Alates 2023. aastast ilmub päevaleht Anarâš Aavis.
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend){{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne={{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= |
Vikisõnastiku artikkel: Inari saami keel |
|
Vikisõnastiku kategooria: Inari saami |
 |
Inarisaamikeelne Vikipeedia |
