Indrek Park (sündinud 30. märtsil 1971 Tartus) on eesti keeleteadlane, kes uurib Põhja-Ameerika indiaani keeli.
Indrek Park (sündinud 30. märtsil 1971 Tartus) on eesti keeleteadlane, kes uurib Põhja-Ameerika indiaani keeli.
Ta on lõpetanud Tartu 2. keskkooli Keskkooliõpingute kõrvalt õppis ta Märt Läänemetsa käe all klassikalist hiina keelt.
Park õppis 1989. aastast Tartu Ülikoolis ülikoolis etnograafiat ja lõpetas selle 1996. aastal etnograafia alal. Ta õppis ülikooliõpingute ajal ka moodsat hiina keelt ja Linnart Mälli juures klassikalist tiibeti keelt.
Ta käis koos Liivo Niglasega Siberis neenetsite ja manside rahvalaule üles kirjutamas. 1989. aasta sügisest alates on ta ka korp! Revelia liige.
1996. aastal läks ta Pekingisse hiina keelt õppima ning 2000. aastal jätkas Hiinas magistriastmes tibetoloogia õpinguid.
2002. aastast õppis ta Ameerika Ühendriikides, kus omandas doktorikraadi Indiana Ülikoolis doktoritööga hidatsa keele grammatikast. Ta elas kaks aastat Põhja-Dakotas Fort Bertholdi Kolme Hõimu reservaadis, kus kirjutas üles hidatsade keelt. Ta on teinud koostööd ka oglala lakota hõimuga Pine Ridge’i reservaadis Lõuna-Dakotas.
2012. aastal tunnistas Society for the Study of Indigenous Languages of the Americas Pargi doktoritöö hidatsa keele grammatikast aasta parimaks põliskeelt käsitlevaks monograafiaks (Mary Haasi auhind).
Indrek Park on töötanud arikara, hidatsa, lakota, assiiniboini ja mandani keelega.
Tema tegevusest väljasuremisohus mandani keele päästmisel räägib Liivo Niglase 2020. aastal valminud dokumentaalfilm "Keelepäästja".
Indrek Pargi isa oli Antarktika-uurija Vello Park.
Tema abikaasa on Maria Park. Neil on kaks tütart.
Ta mängib torupilli ning on laulnud Tartu regilauluansamblis Hellero.