Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).
Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast.
Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka Bouvet' saar, Lõuna-Georgia saar, Kerguéleni saared, Lõuna-Sandwichi saared, Lõuna-Orkney saared ja Lõuna-Shetlandi saared.
Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping 17. mail 2001.
Antarktika idaosa oli 34 miljonit aastat tagasi soine ja seal kasvas mets. Jää all on jõesänge meenutavad lohud. Rannikualalt on leitud pöökide ja palmipuude kivistunud õietolmu.
Antarktika idaosas Gamburtsevi mäeahelikus on kolmekilomeetrise jääkihi all 500 miljonit aastat vanad umbes 2700 meetrit kõrged mäed.
Antarktika idaosas Wilkesi maal on jää all umbes 300 km läbimõõduga erinevus pinnase massitiheduse keskmisest.
Antarktika lääneosas on 800 meetrise jääkihi all kaks meetrit sügav Whillansi järv. Seal elab rohkem kui 3900 bakteriliiki.
Antarktika lääneosas on jääkihi all Maa suurim vulkaaniahelik, 91 vulkaaniga.
