Henn Oona

Henn Oona (28. aprill 1939 Tartus – 29. detsember 2024 California) oli eesti füüsik, kes viibis esimese eestlasena lõunapoolusel.

Elulugu

Henn Oona oli Hain Oona vend.

Lõpetas Rensselaeri Polütehnilise Instituudi (M.Sc.), Ph.D. (füüsika, 1974, Arizona Ülikool, Tucson), väitekiri "Characteristic and non-characteristic X-rays from ion-atom collisions". Töötas 1963–66 USA Antarktika Uurimisprogrammis (USARP), hiljem Arizona Ülikoolis Tucsonis ja California Ülikooli Los Alamose Riiklikus Laboris.

Teadustöö

Uurimisvaldkond: eksperimentaalne aatomifüüsika, laserite jm energiaimpulsid termotuumareaktsioonide indutseerijana. 1963 novembrist 1965 märtsini talvitus Antarktikas lõunapoolusel asuvas Amundseni-Scotti jaamas, kus uuris virmaliste geofüüsikat ja morfoloogiat; polaarpäeval osales ka jääkihtide dateerimise uuringutes ning töötas Crozier' neeme pingviinikoloonias ja Rossi šelfiliustikul. Tema auks on nimetatud mägi Transantarktilises mäestikus Kuninganna Elisabethi ahelikus (Mount Oona, 2170 m, 83° 9′ S, 162° 36′ E).

Viited

Teoseid

Kirjandus

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.