Infokultuur

Infokultuur sisaldab teabeedastusel kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, väärtuseid, hoiakuid, norme, käitumismustreid ja muud, mis on seotud informatsiooni kogumise, korralduse, töötlemise, säilitamise, edastamise ja kasutamisega.

Erinevaid määratlusi

Infokultuuri mõistet on sõnastatud mitmeti, kuid ühise üksmeelse definitsioonini ei ole teadlased jõudnud ning valitseb arvamuste paljusus.

Üks esimesi infokultuuri uurijaid Mariam Ginman kirjeldas infokultuuri kui kultuuri, milles toimub omavahel põimunud teadmiste ning ressursside pidev ümber kujundamine. Ressursside all pidas Ginman silmas erinevat tüüpi teadmisi ja informatsiooni.

Ameerika teadlane Donald A. Marchand sõnastas infokultuuri kui kogumikku väärtuseid, hoiakuid ja käitumisviise, mis mõjutavad inimeste informatsiooni tajumist, kogumist, organiseerimist, töötlemist, edastamist ja kasutamist.

Kanada professori Chun Wei Choo arvates väljendub infokultuur organisatsiooni kasutamise ja korraldusega seotud väärtushinnangutes, normides ja praktikates.

Teadlased Adrienne Curry ja Caroline Moore on kirjeldanud seda kui kultuuri, milles informatsioon on seatud tähtsale kohale organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ja otsuste tegemisel ning tõhusate infosüsteemide loomiseks toetutakse infotehnoloogia võimalustele.

Kui osad uurijad tähtsustavad infokultuuri tihedat seost infotehnoloogia ja infosüsteemide kasutamisega, siis teised väidavad, et infotehnoloogia on vaid üks infokultuuri toetavatest mõjuteguritest. Thomas H. Davenport on rõhutanud, et toimiva infokultuuri jaoks on tarvis eelkõige inimeste oskus kasutada targalt informatsiooni, mitte masinaid.

Infokultuuri tüübid

Uurijad on välja töötanud erinevaid infokultuuri tüüpideks jaotamise viise. Allpool kahe tunnustatud teadlase loodud tüübistikud.

C. W. Choo on loonud neljaosalise infokultuuri tüpoloogia:

1. suhetel põhinev kultuur (ingl k relationship-based culture), mis tugineb suhtlemisel, osalemisel ja pühendumusel;
2. riskikultuur (ingl k risk-taking culture), kus toetatakse uuenduslikkust, loovust ja avastuslikkust;
3. reegleid järgiv kultuur (ingl k rule-following culture), kus on oluline kontroll, kuulekus ja aruandlus;
4. tulemusele suunatud kultuur (ingl k result-oriented culture), milles on kesksel kohal eesmärkide saavutamine ja konkurentsieelis.

Donald A. Marchand on samuti eristanud nelja infokultuuri tüüpi, kuid lähtunud erinevatest vaatepunktidest:

1. funktsionaalne kultuur (ingl k functional culture) – juhid kasutavad informatsiooni vahendina teiste mõjutamiseks või teiste üle võimu saavutamiseks;
2. jagav kultuur (ingl k sharing culture) – juhid ja tööandjad usaldavad üksteist ja kasutavad informatsiooni organisatsiooni tegevuse täiustamiseks;
3. uuriv kultuur (ingl k inquiring culture) – juhid ja töötajad hangivad informatsiooni, et paremini mõista tulevikku ning leida viise senise tegevuse muutmiseks ja tulevikusuundadega vastavusse viimiseks;
4. avastuslik kultuur (ingl k discovery culture) – juhid ja töötajad on avatud uutele teadmistele kriisidest ja radikaalsetest muutustest ning otsivad viise, et luua konkurentsivõimelisi lahendusi.

Infokultuuri uuringud Eestis

Üldiselt on maailma eri paigus läbi viidud infokultuuri puudutavad uuringud tegelenud pigem ärisektoriga. Eestis on tähelepanu alla sattunud pigem avalik sektor. 2024. aasta lõpu seisuga on valminud järgmised infokultuurile keskendunud uurimused:

• Olga Albrecht, magistritöö „Infokultuur Eesti Statistikaameti näitel“ 2015,
• Angelica Õunapuu, magistritöö „Infokultuur ja infopraktikad Tallinna Keskraamatukogu näitel“ 2016,
• Krista Lepik ja Katrin Kannukene, “Information Culture of Students in the Academic Environment – Finding One’s Way Through Studies” 2018,
• Mari Kilumets, bakalaureusetöö „Infokultuur Tallinna Majanduskoolis“ 2018,
• Maarja Kiisk, magistritöö „Infokultuur ja infopraktikad Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis“ 2018,

• Kerty Keir Sirman, lõputöö „Infokultuur Tööinspektsiooni näitel“ 2020,
• Liia Lauri, doktoritöö „Infokultuur ja toimetulek info üleküllusega Eesti kõrgkoolide näitel“ (ingl k) 2021,

• Klarika Orav, „Andmehalduse praktikad Statistikaameti näitel“ 2022.

Vaata ka

• infojagamine;
• infokäitumine;
• infopoliitika;
• infopädevus;
• infotehnoloogia;
• infoökoloogia
• organisatsioonikultuur

Viited

Kirjandus

• Donald A. Marchand. What is your company's information culture? – The Financial Post, 1996, 23(25), 14-15.
• Gillian Oliver. Information culture: exploration of differing values and attitudes to information in organisations. – Journal of Documentation, 2008, 64(3), 363-385.
• Proscovia Svärd. Information culture in three municipalities and its impact on information management amidst e-government development. – IFLA journal, 2014, 40(1), 48-59.
• Lydiah Wambugu. Effects of Organizational Culture on Employee Performance (Case Study of Wartsila-Kipevu Ii Power Plant). – European Journal of business and management, 2014, 6(32).
• Gunilla Widén-Wulff. Business information culture: a qualitative study of the information culture in the Finnish insurance business. – Information Research, 2000, 5(3).