Infopädevus
Infopädevus ehk infokirjaoskus (inglise keeles information literacy) kuulub digitaalsete pädevuste hulka. Infopädevus on oskus, mis hõlmab võimet tõhusalt tegutseda infokeskkonnas, sealhulgas oskust otsida, hinnata, valida ja kasutada teavet erinevatest allikatest, mõista ja tõlgendada digitaalset sisu ning luua uut teavet. See oskus on hädavajalik nii isiklikus, akadeemilises kui ka tööalases elus, aidates kohaneda kiiresti muutuva ja infoküllase maailmaga.
Esimesena kasutas terminit infopädevus Paul G. Zurkowski 1974. aastal, rõhutades, et informatsioon ei ole pelgalt teadmine, vaid on kontseptsioon, mille abil inimene kujundab ja kohandab oma taju ning käitumist.
Seos teiste pädevustega
Infopädevus on osa laiemast digitaalsete pädevuste mudelist, mis sisaldab ka suhtlus-, koostöö- ja probleemilahenduspädevusi. Infopädevuse erinevad oskused võimaldavad toime tulla infokeskkonnas ja arendada oskusi info leidmiseks, analüüsimiseks ja jagamiseks.
Erinevate pädevuste koosmõju uurimisel infokeskkonnas toimimiseks on toonud esile briti infoteadlane David Bawden, võrreldes seda teiste pädevustega, nagu raamatukogu- ja meediapädevus. Bawden leidis, et kõigi nende oskuste ühendamine on oluline alus infoühiskonnas tõhusalt tegutsemiseks.
10 kompetentsi
Infopädevuse pädevuste paremaks mõistmiseks viidi 1990. aastatel läbi laiaulatuslik uuring Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Puerto Ricos, mille käigus töötati välja infopädevat isiku 10 kompetentsi:
- Tuvastab infovajaduse.
- Tuvastab täpse ja tervikliku informatsiooni läbi kaalutud otsustamise.
- Formuleerib küsimused, tuginedes infovajadusele.
- Identifitseerib võimaliku infoallika.
- Kasutab tõhusat otsingustrateegiat.
- Kasutab infoallikaid, kasutades arvutit ja teisi tehnoloogiaid.
- Hindab informatsiooni.
- Korrastab informatsiooni praktiliseks kasutamiseks.
- Integreerib uue informatsiooni olemasolevasse.
- Kasutab informatsiooni toetamaks probleemilahendust ja kriitilist mõtlemist.
Bruce'i seitsme näo mudel
C. S. Bruce (1999) kirjeldas infopädevust seitsme näo mudeli abil, kus rõhutatakse infopädevuse rakendamist erinevates töösituatsioonides ja kogemuslikul tasandil.
Eesti kontekst
Eesti infoteaduste professor Sirje Virkus kirjeldab infopädevust kui mitmest etapist koosnevat tervikut, mis võimaldavad inimesel süsteemselt ja tõhusalt infot leida, hinnata ning kasutada.
Järgnevad punktid kirjeldavad selle protsessi põhikomponente:
- Infovajaduse äratundmine.
- Sobilike infoallikate määratlemine.
- Edukate infootsingute strateegiate kasutamine.
- Infoallikate leidmine ja valik.
- Informatsiooni ja infoallikate hindamine.
- Leitud informatsiooni korrastamine.
- Informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks.
Eestis on infopädevuse tõstmise üheks võimaluseks Tartu Ülikooli e-kursus „Infopädevus”, kus õpetatakse infootsingu põhimõtteid, päringu koostamist ning allikate usaldusväärsuse hindamist.
Vaata ka
Viited
- ↑ "Infopädevus". sonaveeb.ee. Vaadatud 24. novembril 2024.
- ↑ Badke, William (jaanuar 2010). "Foundations of information literacy: Learning from paul zurkowski". Online. 34(1). Lk 48-50. Vaadatud 15. novembril 2024.
- ↑ Centeno, C. (2020). DigComp at work implementation guide (No. JRC120645). Joint Research Centre (Seville site).
- ↑ Bawden, David (2001). "Information and digital literacies: a review of concepts". Journal of documentation. 57(2). Lk 218-259. Vaadatud 15. november 2024.
- ↑ Doyle, C. S. (1992). "Outcome Measures for Information Literacy within the National Education Goals of 1990. Final Report to National Forum on Information Literacy".
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ Bruce, Christine Susan (1999). "Workplace experiences of information literacy". International journal of information management. 19(1). Lk 33-47. Vaadatud 15. november 2024.
- ↑ Virkus, Sirje (2017). Infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus. Tallinn: TLÜ kirjastus. Lk 48.
- ↑ "Infopädevus". Sisu.ut.ee. 2024.