| Ivan Orlov | |
|---|---|
| Sünniaeg |
13. oktoober 1886 Galitš |
| Surmaaeg |
13. oktoober 1936 (49-aastaselt) Moskva |
| Alma mater | |
| Amet | keemik, filosoof |
Ivan Jefimovitš Orlov (1886 – hiljemalt 1936) oli vene filosoof, loogik ja tööstuskeemik.
Orlov õppis Moskva Ülikooli loodusteaduskonnas. Ta avaldas mitu artiklit induktiivse arutluse ja tõestuse kohta 1916. aastal, kuid mitte järgnenud poliitilise segaduse aastatel. 1923. aastast oli ta taas teaduslikult viljakas ning osales ideoloogiliste väljaannete filosoofilistes diskussioonides. Ta käsitles peamiselt matemaatika ja loogika filosoofiat, eriti marksistlikku dialektilist loogikat, kuid ka tõenäosusteooriat, psühholoogiat, muusikateooriat ja tööstuskeemiat. 1928. aastal avaldas ta ühes matemaatikaajakirjas oma algupärase loogikakontseptsiooni artiklis "Propositsioonide ühilduvuse loogika". Ta uskus ka loodusseaduste mehhanitsistlikku redutseeritavust.
Pikka aega ei tuntud Ivan Orlovi teoseid väljaspool Nõukogude Liitu, need avastati Läänes alles substrukturaalse loogika esiletõusuga pärast Teist maailmasõda.
1928. aasta paiku loobus Orlov loogika- ja filosoofiateemaliste kirjutiste avaldamisest ning tegeles tööstuskeemiaga, eriti broomi ja joodi tootmisega. Samuti tõlkis ta keemiateoseid saksa keelest vene keelde.