See artikkel vajab ajakohastamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Jaak Valge | |
|---|---|
|
| |
| Riigikogu liige | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 4. aprill 2019 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
1. märts 1955 Kiviõli |
| Erakond |
|
| Alma mater | Tartu Ülikool |
| Elukutse | ajaloolane |
Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955 Kiviõlis) on eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Valge lõpetas 1973. aastal Kiviõli I Keskkooli; õppis 1974–1977 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ning 1981. aastast samas ajaloo erialal (lõpetas 1987). 1992. aastal sai samas ajaloo erialal magistrikraadi, 2003. aastal kaitses doktoritöö "Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918–1924" (juhendaja Jüri Ant).

Aastatel 1984–1995 töötas ta Ajaloo Instituudis laborandi ja teadurina, 1995–1999 Eesti Riigiarhiivis nõuniku, osakonnajuhataja ja teadusdirektorina, 1999–2001 Siseministeeriumis välismaalaste osakonna juhatajana, 2001–2004 Viljandi maa-arhivaarina, 2004–2008 Viljandi Kultuuriakadeemia nõuniku ja teadusdirektorina. 2005. aastast kuni 2018. aastani töötas ta [Tallinna Ülikool]]i Eesti demograafia keskuse juhtivteadurina. Aastast 1996 on ta töötanud Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituudis, alates 2004. aastast dotsendina, alates 2021. aastast kaasprofessorina (praegu õpetab globaliseerumise ajalugu ja marksismi ajalugu. Jaak Valge peamisteks uurimisteemadeks on algul olnud majandusajalugu. Pärast 2005. aastat on ta keskendunud peamiselt sotsiaal- ja poliitilisele ajaloole. Muu hulgas on ta uurinud Eesti marksistlike intellektuaalide vaadete kujunemist (monograafia "Punased I").
2007. aastal puhkes tuline ja ajakirjanduses palju kajastust leidnud debatt Jaak Valge ja Magnus Ilmjärve vahel, mille põhjuseks olid Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" avaldatud väited Konstantin Pätsi võimalikust koostööst Nõukogude Liiduga 1920. aastate teisel ja 1930. aastate esimesel poolel. Nimelt leidis Valge, et Ilmjärve väited on sobilikud küll meedia tähelepanu võitmiseks, kuid pole allikatruud.
Ta kuulus aastatel 2018–2024 Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Ta valiti 2019. aasta Riigikogu valimistel 3. märtsil 2019 XIV Riigikogu liikmeks ja 2023. aastal XV Riigikogu liikmeks.
Ta kuulus aastatel 2019-2024 Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda, alates 18. augustist 2024 on ta erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid liige.
22. juulil 2023 osales Jaak Valge koos luuletaja Andres Aulega Eesti NSV lipu paigaldamises Tallinna Kirjanike Majale Juhan Smuuli bareljeefi kõrvale, protesteerimaks bareljeefi kui Eesti NSV ja kollaboratsiooni sümboli jätkuva avalikus kohas eksponeerimise vastu. Politsei- ja Piirivalveamet algatas selle protestiaktsiooni suhtes samal päeval väärteomenetluse ning määras mõlemale 22. septembril 2023 trahvi 160 eurot korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkti 2 rikkumise eest põhjendusel, et Valge ja Aule tegu oli "häiriv keskmise inimese seisukohast, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu". Valge ja Aule kaebasid PPA otsuse edasi, tuginedes muu hulgas Eesti põhiseaduses ette nähtud sõna- ja väljendusvabadusele. Harju Maakohus mõistis 12. jaanuaril 2024 mõlemad õigeks väärteo tunnuste puudumise tõttu ja tühistas trahvi. Õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 5. märtsil 2024. 2025. aasta 22. juulil, monograafia "Juhan Smuuli tume pool" esitlemise ajaks paigaldas Valge taas Smuuli bareljeefi kõrvale Eesti NSV lipu. Taas luges PPA teo väärteoks ja trahvis Valget 400 euroga ning taas tühistas kohus väärteootsuse ja trahvi.