| See artikkel on Eesti aktivistist; sõjaeelse aja majandustegelasest loe artiklist Jaan Muna (majandustegelane) |

Jaan Muna (sündinud 30. aprillil 1942 – 28. veebruar 2023) oli eesti elektriinsener ja Tartu ühiskondlik aktivist.
Kambja juurtega Jaan Muna õppis Tartu 8. Keskkoolis, kuid ei lõpetanud seda. Kohustusliku ajateenistuse Nõukogude sõjaväes läbis ta Ida-Saksamaal. Ta õppis hiljem Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajanduse elektrifitseerimist. Hiljem töötas ta veerand sajandit Tartu Leivakombinaadis.
Muna on paistnud silma arvukate kõnede ja muude sõnavõttudega nii Tartu linna kui ka kogu Eestit puudutavates küsimustes, samuti portatiivsete valgusinstallatsioonidega. Sageli osales Muna mitmesugustel avamistel, kus andis üle kingitusi, ning nurgakivipanekutel, kus aitas täiendada nurgakividesse paigaldatavate ajakapslite sisu. Teda on nimetatud Tartu vaimu kehastuseks.
Viimastel eluaastatel elas Jaan Muna Liiva tänava hooldekodus Tartus ning sai liikuda vaid ratastoolis.
Jaan Muna kuulus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on üks 2004. aastal asutatud MTÜ Tartu Eakate Nõukoda asutajatest.
2014. aasta Tartu linna päeval andsid Tartu linnapea Urmas Klaas ja linnavolikogu esimees Aadu Must Jaan Munale üle kodanikuaktiivsuse auhinna – klaasist muna kirjaga "Tartu kodanikuaktiivsuse klaasmuna".
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)Jaan Munast on ilmunud mitu leheartiklit, samuti tegi Jaan-Jürgen Klaus 2013. aastal temast dokumentaalfilmi "Reaktiivkodanik Jaan Muna", mis pälvis samal aastal auhinna Theodor Lutsu filmipäevadel Palamusel ning Eesti Kinoliidu eriauhinna Vaba Vaimu priis.