Jakob Helwig

Jakob Helwig
Sünniaeg 1631
Pritzwalk, Mark Brandenburg
Surmaaeg 19. jaanuar 1684
Tallinn Rootsi kuningriik
Elukutse vaimulik
Tegevusala koguduse ülempastor, piiskop
Töökoht Stockholmi St. Gertrudi saksa kogudus, Tallinna linnakonsistoorium, Tallinna ja Eestimaa piiskop, saksa kogudus
Sugulased Helwigid

Jakob Helwig (ladina keeles Jacobus Helwigius; 1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg – 19. jaanuar 1684 Tallinn Rootsi kuningriik) oli Eestimaa piiskop.

Ta sai hariduse Wittenbergi ja Rostocki ülikoolis, oli Berliini gümnaasiumi õpetaja (1660) ja rektor (1663).

1673. aastast oli ta Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) ülempastor ja kuningliku konsistooriumi assessor ja koolideinspektor (1674).

1675. aastal sai ta Uppsala ülikoolis teoloogiadoktoriks ning nimetati 1. juulil 1677 Tallinna ja Eestimaa piiskopiks. Samast aastast oli ta ka kuningliku Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja (president) ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastor.

1680. aastal avaldas ta koostöös Liivimaa kindralsuperintendendi Johann Fischeriga, väikese katekismuse selgituse. Tegemist on Martin Lutheri väikese katekismuse laiendusega, kokkuvõtet nimetasid Eesti- ja Liivimaa teoloogid "talupojaküsimusteks" (baur-fragen). Kokkuvõte oli mõeldud talupoegade jaoks, 1682. aastal ilmus lätikeelne tõlge, 1684 tartu- ja 1694 tallinnaeestikeelne tõlge.

Perekond

Tema vanemad olid Brandenburgi kuurvürstiriigi konsistooriumi nõunik Jacob Helwig (1600–1651) ja Sabina Dieffenbach.

Ta oli abielus esmalt Elisabeth Hertzbergiga (1648–1677) ja seejärel Hedwig Johanna Fuchs von Bühlsteiniga (surnud 1717 Stockholmis). Abieludest sündisid:

Viited

  1. ↑ Jacob Helwig sisse Rostocker Matrikelportal
  2. ↑ Sissekanne TLÜ Akadeemilise Raamatukogu isikuloolises andmebaasis Ericus: Helwig, Jacob]
  3. ↑ Helwigid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3 , Görlitz, 1930, lk.336
  4. ↑ Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 226-227
  5. ↑ Jürgen Beyer, Vagaduse edendamise strateegiad Eesti- ja Liivimaal (1621–1710). Konfessionaliseerimine ja pietism. // Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16./17. sajandil III, toim. Enn Küng (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)). Tartu 2009, lk 86.
  6. ↑ Albertus Günzelius: Himlische Erbschafft der Kinder...Jacobi Helwigii, Churfürstl. Brandenb. Consistorial-Raths/der Kirchen zu St. Peter in Cölln an der Sprew ... Anno M. DC. LI., Wittenberg: Johann Haken 1651, Pilt
  7. ↑ Joachim Sellius: Eine Klag- und Trost-Sermon bey dem Leichbegängniss der Fr. Elisabeth Hertzbergin, des Bischoffs Jacobi Helwigii u.s.w. Hertz-wehrtesten Ehe-Liebsten., Reval 1677; teavik Jakob Helwig E-kataloogis ESTER

Välislingid

Eelnev
Johann Jacob Pfeiff		 Tallinna ja Eestimaa piiskop
1677–1684		 Järgnev
Johann Heinrich Gerth