Jakov Negotin (ka Jakov Njegotin; 6. aprill 1864 Riia – 1919 Saratov) oli juudi päritolu Eesti loomaarstiteadlane.
1884–89 õppis Negotin Tartu Veterinaariainstituudis (TVI, ДВИ). 1891. aastal kaitses ta samas veterinaariamagistri kraadi väitekirjaga "Об удобоприменимости анестезирующих средств у домашних животных" (Jurjev, 1891).
Negotin oli 1889–92 TVI kliiniku assistent, 1892–93 sõjaväearst, 1893–95 TVI anatoomiaprosektor, 1895–97 dotsent, aastast 1897 erakorraline ja 1911–18 korraline zoofüsioloogiaprofessor. Õpetas TVI-s peamiselt zoofüsioloogiat. 1889–92 õpetas TVI velskrikoolis ka eksterjööri ning hiljem vene keelt, oli aastast 1895 TVI raamatukogu osakonnajuhataja.
Jakov Negotini magistriväitekiri oli Eestis ja Venemaal esimene eksperimentaalteaduslik uurimus anesteetikumide kasutatavusest koduloomadel. Ta oli viljakas füsioloogiliste katse- ja mõõteriistade konstrueerija, täiendaja ning aktiivne tutvustaja trükisõnas (pulsiloendaja 1909, fotokardiograaf 1913, elektromagnetiline respiratsiooniseade). Negotin käis korduvalt teaduslikel lähetustel kodu- ja välismaal, tutvus veterinaarinstituutide tegevusega Saksamaal, Prantsusmaal jm. Ta koostas (koos professor J. Valdmanniga) teatmiku TVI-sse 1848–1898 immatrikuleeritud üliõpilaste kohta (Tartu, 1898) ning oli Varssavi Sõjaväe Veterinaararstide Seltsi korrespondentliige.