James Bennet (ka Jakob; suri 1690 Vändras) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (major), Vändra mõisnik.
James Bennet sündis Fife'is Monimaili ja hilisema Edinburghi Püha Kolmainsuse kiriku (Trinity College Kirk) õpetaja William Benneti ja tema abikaasa Jean Bonari pojana. Ka tema vanaisa Andrew Bennet oli olnud Monimaili kirikuõpetaja. James Benneti isa vendadest koguni kolm pidasid vaimuliku ametit.
Lahkus Šotimaalt 1640. aastatel ning asus Rootsi teenistusse 1650. aasta paiku. Esmakordselt on temast kindlaid andmeid Rootsi teenistuses jaanuaris 1655, mil ta teenis Bremen-Verdenis leitnandina kindralleitnant Christopher Delphicus zu Dohna (1628–1668) värvatud rügemendi kapten Cornelius van den Broucksi kompaniis.
1657. aastal oli kapten kuninglikus ihukaardiväerügemendis. Kapteni ja kompaniiülemana teenis ta Kuninganna ihukaardiväe jalaväerügemendis veel juulis 1659 Dirschaus. Osales Rootsi-Poola sõjas. 1662. aastal oli kuningliku kaardiväe kapten Riias. Juunis 1673 teenis ta kaptenina Greifswaldis. Seejärel kapten Malmö garnisonis ning major Turu lääni ratsaväerügemendis.
7. septembril 1675 sai Rootsi aadlitiitli ning Bennetid introdutseeriti Rootsi rüütelkonda suguvõsana nr. 831.
Abielludes omandas Vändra mõisa Pärnumaal.
James Bennet abiellus augustis 1664 Christina Kinnemondiga († 1693 Vändra), kes oli šoti päritolu Rootsi ooberstleitnandi ja Vändra mõisniku Thomas Kinnemondi ja Christina Scotti tütar. Christina Kinnemondi emapoolne vanaisa oli Rootsi ooberst ja Vändra mõisnik James Scott. Abielust sündis koguni 17 last: