James Harrington Trafford (sündinud 10. oktoobril 2002 Cockermouthis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib väravavahina Inglismaa kõrgliigaklubis Leeds United FC ja Inglismaa jalgpallikoondises.
James Harrington Trafford (sündinud 10. oktoobril 2002 Cockermouthis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib väravavahina Inglismaa kõrgliigaklubis Leeds United FC ja Inglismaa jalgpallikoondises.
Trafford kasvas üles Cumbrias Greysoutheni külas põllumajandusega tegelevas peres. Jalgpalliga alustas ta Cockermouthi noortemeeskonnas. Üheksa-aastaselt liitus ta Carlisle Unitedi noortesüsteemiga. Esialgu mängis ta poolkaitsjana, kuid asus peagi väravavahiks. 2015. aastal, 12-aastaselt, liitus Trafford Manchester City noorteakadeemiaga.
Manchester City noortesüsteemis jõudis Trafford U18- ja U23-meeskondadesse ning sõlmis 2020. aastal oma esimese profilepingu. Esindusmeeskonda ta sel perioodil ametlikus kohtumises ei esindanud. 2021. aasta suvel saadeti ta laenule Accrington Stanleysse, kus pidas League One'is 11 kohtumist.
2022. aasta jaanuaris siirdus Trafford laenule Bolton Wanderersisse. Ta ei lasknud endale väravat lüüa esimeses neljas kohtumises, olles esimene Boltoni väravavaht, kes selleni jõudis. Hooaja teises pooles mängis ta Boltoni eest 22 liigakohtumist ja tegi seitse nullimängu.
2022. aasta juunis laenati Trafford Boltonisse veel üheks hooajaks. Hooajal 2022/23 tegi ta League One'is 45 kohtumisega 22 nullimängu. Kõigis võistlussarjades kogunes talle hooaja jooksul 26 nullimängu, mis oli Boltoni klubi rekord. Lisaks püstitas ta klubi rekordi üheksa järjestikuse kodumänguga, milles ta väravat sisse ei lasknud.
2023. aasta aprillis võitis Trafford Boltoniga EFL Trophy. Finaalis alistati Plymouth Argyle 4:0 ning Trafford hoidis värava puhtana. Bolton jõudis samal hooajal League One'i väljalangemismängudele. Trafford valiti klubi hooaja parimaks noormängijaks ja PFA League One'i hooaja sümboolsesse koosseisu.
2023. aasta juulis siirdus Trafford Inglismaa kõrgliigaklubisse Burnley FC. Esialgne üleminekusumma oli 15 miljonit naela ning koos lisatasudega võis see tõusta 19 miljoni naelani. Trafford sõlmis Burnleyga nelja-aastase lepingu. Premier League'is debüteeris ta 11. augustil 2023 just Manchester City vastu. Hooaja 2023/24 esimesel poolel oli ta Burnley põhiväravavaht, kuid klubi langes hooaja lõpus Inglismaa esiliigasse.
Hooajal 2024/25 kujunes Trafford üheks The Championshipi silmapaistvamaks mängijaks. Ta pidas Burnley eest 45 liigamängu, milles tegi 29 nullimängu ja lasi endale lüüa ainult 16 väravat. 29 nullimängu kordas Inglismaa jalgpalliliiga ühe hooaja rekordit ning 16 sisselastud väravat oli liiga ajaloo väikseim näitaja. Detsembrist 2024 kuni veebruarini 2025 tegi ta 12 järjestikust nullimängu, püstitades Championshipi rekordi. Jaanuaris 2025 tõrjus ta mängus Sunderlandi vastu kaks penaltit ja valiti liiga kuu parimaks mängijaks.
Burnley kogus hooajal 2024/25 100 punkti ja tõusis tagasi Premier League'i. Trafford võitis Championshipi parima väravavahi auhinna ning valiti PFA Championshipi aasta mängijaks, olles esimene väravavaht, kes selle auhinna pälvis. Samuti valiti ta PFA Championshipi hooaja sümboolsesse koosseisu.
2025. aasta juulis naasis Trafford Manchester Citysse, kellega sõlmis viieaastase lepingu 2030. aastani. Üleminekusummaks teatati ligikaudu 27–31 miljonit naela ning tehing püstitas tollal Briti väravavahtide üleminekurekordi.
Manchester City eest tegi Trafford võistlusdebüüdi 16. augustil 2025, hoides Premier League'i 4:0 võidumängus Wolverhampton Wanderersi vastu värava puhtana. Pärast Gianluigi Donnarumma saabumist jäi Trafford liigas valdavalt tema varuväravavahiks, kuid sai rohkem mänguaega karikasarjades. Kokku pidas ta hooajal 2025/26 Manchester City eest kõigis võistlussarjades 17 kohtumist.
2026. aasta märtsis oli Trafford Manchester City põhiväravavaht EFL Cupi finaalis Arsenali vastu. Ta tegi esimesel poolajal ühe rünnaku jooksul kolm järjestikust tõrjet ning City võitis kohtumise 2:0. Trafford hoidis värava puhtana ka 2026. aasta FA Cupi finaalis, kus Manchester City alistas Chelsea 1:0.
2026. aasta augustis siirdus Trafford Leeds Unitedisse. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu. Üleminekusummat ametlikult ei avaldatud, kuid Leeds kinnitas, et tegemist oli klubi rekordilise ostuga ja Traffordist sai kõige kallim Briti väravavaht. Briti meedia andmetel võis üleminekusumma koos lisatasudega ulatuda umbes 40 miljoni naelani.
Trafford esindas Inglismaad mitmes noortekoondises alates U16-koondisest. Inglismaa U21-koondises debüteeris ta 2022. aastal. Tema edukaim noortekoondise turniir oli 2023. aasta Euroopa U21-jalgpalli meistrivõistlused, kus Inglismaa tuli Euroopa meistriks. Trafford ei lasknud kuue turniirimänguga endale ühtegi väravat ning temast sai esimene väravavaht U21 Euroopa meistrivõistluste ajaloos, kes läbis kogu finaalturniiri väravat sisse laskmata. Finaali üleminutitel tõrjus ta Hispaania kapteni Abel Ruizi penalti ja seejärel ka jätkulöögi ning Inglismaa võitis 1:0.
Trafford kutsuti Inglismaa A-koondisse esimest korda 2024. aasta märtsis. A-koondises debüteeris ta 27. märtsil 2026 Wembley staadionil sõprusmängus Uruguay vastu, mis lõppes 1:1. Teise koondisemängu pidas ta 6. juunil, kui tuli sõpruskohtumises Uus-Meremaa vastu teiseks poolajaks väljakule. Inglismaa võitis 1:0 ja Trafford hoidis oma mänguaja jooksul värava puhtana.
Trafford kuulus Inglismaa koondisse 2026. aasta maailmameistrivõistlustel, kus Inglismaa saavutas kolmanda koha. Trafford ise turniiril väljakule ei pääsenud.
Kolmanda A-koondise mängu pidas Trafford 26. septembril 2026, kui kuulus UEFA Rahvuste Liiga kohtumises Hispaania vastu algkoosseisu. Inglismaa kaotas Wembleyl 2:3.
 | ||