| Jeff Landry | |
|---|---|
|
Jeff Landry (2025) | |
| Louisiana kuberner | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 7. jaanuar 2024 | |
| Eelnev | John Bel Edwards |
| Ameerika Ühendriikide erisaadik Gröönimaal | |
|
Ametisse asumise aeg 22. detsember 2025 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige Louisiana 3.-st valimisringkonnast | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 2011 – 3. jaanuar 2013 | |
| Eelnev | Charlie Melançon |
| Järgnev | Charles Boustany |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Jeffrey Martin Landry |
| Sünniaeg |
23. detsember 1970 St. Martinville, Louisiana, Ameerika Ühendriigid |
| Erakond | Vabariiklik Partei |
| Alma mater |
Louisiana Lafayette'i Ülikool New Orleansi Loyola Ülikool |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Truudusvanne |
|
| Teenistus | Ameerika Ühendriikide maavägi |
| Teenistusaeg | 1987–1998 |
| Auaste | seersant |
| Üksus(ed) | Louisiana rahvuskaart |
| Autasud |
Achievement Medal Commendation Medal |
Jeffrey Martin Landry (sündinud 23. detsembril 1970) on Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane. Ta on 2024. aastast Louisiana kuberner. Ta kuulub Vabariiklikku Parteisse. Aastatel 2011–2013 oli ta Esindajatekoja liige ja 2016–2024 Louisiana osariigi justiitsminister.
Landry sündis Louisiana osariigis St. Martinville'is ning on lõpetanud Louisiana Ülikooli ja New Orleansi Loyola Ülikooli. Keskkoolis liitus ta osariigi rahvuskaardiga, mille liige ta oli 11 aastat. Ülikooli ajal töötas Landry politseiniku ja šerifi asetäitjana. 2007. aastal kandideeris ta Louisiana senatisse, kuid jäi napilt välja. 2010. aastal valiti ta Ameerika Ühendriikide Kongressi.
2015. ja 2019. aastal määrati ta Louisiana osariigi justiitsministriks. Ministrina toetas Landry abordi keelustamist, palvusi riigikoolides ning vaidles kuberner John Bel Edwardsiga seksuaalvähemuste õiguste asjus. Landry võitis 2013. aasta Louisiana kubernerivalimised. Kubernerina on ta seadustanud näiteks relvade ilma loata varjatud kandmise. Ta tegi riigikoolide klassiruumides kohustuslikuks kümne käsu avaliku väljapaneku, kuid selle keelasid kohtud, viidates kiriku ja riigi lahushoidmisele.
Detsembris 2025 nimetas president Donald Trump ta Ameerika Ühendriikide erisaadikuks Taanile kuuluval Gröönimaal. Ametisse nimetatud Landry teatas, et "muudab Gröönimaa osaks USA-st". Tal ei ole ametlikku diplomaadistaatust. Gröönimaa erisaadiku ametikoha tekitamise mõistsid hukka nii Taani kui ka Gröönimaa võimud. Taani karistusseadustiku järgi on Taani suveräänsust ohustav tegevus kriminaalne.
{{cite news}}: CS1 hooldus: url-olek (link)