Jeffrey Edward Epstein (20. jaanuar1953Brooklyn, New York – 10. august2019 New York) oli Ameerika Ühendriikide investor, finantsist ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija (inimkaubitseja ja pedofiil). Ta töötas enne finantssektorisse siirdumist õpetajana Daltoni koolis ning hiljem investeerimispangas Bear Stearns. Seejärel juhtis ta oma finantsnõustamisettevõtteid ja suhtles aastakümnete jooksul arvukate jõukate ja mõjukate inimestega.
2008. aastal tunnistas Epstein end Florida osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alaealist. Talle määrati 18-kuuline vangistus, millest ta kandis alla 13 kuu, ning ta registreeriti seksuaalkurjategijana.
6. juulil2019 vahistati Epstein uuesti ja talle esitati föderaalsüüdistus alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning sellealases vandenõus. Süüdistuse järgi värbas ja seksuaalselt kuritarvitas Epstein aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid, kellest osa olid 14-aastased. Nendes süüdistustes kohtuotsuseni ei jõutud, sest Epstein suri 10. augustil 2019 New Yorgi Metropolitan Correctional Centeri vangikongis.
New Yorgi kohtuarst määras Epsteini surma viisiks enesetapu poomise läbi. Justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas vangla töös arvukalt raskeid rikkumisi ja hooletust, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus FBI järeldusega, et Epsteini surmaga ei olnud seotud kolmanda isiku kuritegu.
Varane elu ja haridus
Jeffrey Edward Epstein sündis 20. jaanuaril 1953 New Yorgis Brooklynis. Tema isa Seymour Epstein töötas New Yorgi parkide ja puhkealade ametis ning ema Pauline Epstein kooliabilisena. Jeffrey Epsteinil oli noorem vend Mark.
Epstein õppis Brooklyni Lafayette'i keskkoolis, mille lõpetas 16-aastaselt. Seejärel õppis ta Cooper Unionis ning hiljem New Yorgi Ülikooli Couranti matemaatikateaduste instituudis, kuid ei lõpetanud kumbagi kõrgkooli ega omandanud akadeemilist kraadi.
Vaatamata kõrghariduse puudumisele asus Epstein 1974. aastal õpetama matemaatikat ja füüsikat Manhattanil asuvas eliitkoolis Daltoni kool. Tema töösuhe kooliga lõppes 1976. aastal.
Finantskarjäär
1976. aastal asus Epstein tööle investeerimispangas Bear Stearns. Ta töötas seal muu hulgas optsioonidega ning jõukate klientide finantsnõustamisega ja jõudis ettevõttes piiratud õigustega partneri staatusesse.
1981. aastal lahkus Epstein Bear Stearnsist ja hakkas tegutsema iseseisvalt finantsnõustamise valdkonnas. 1988. aastal asutas ta ettevõtte J. Epstein & Company, mis väitis end teenindavat üksnes eriti jõukaid kliente.
Epsteini üheks olulisemaks kliendiks kujunes ettevõtja Leslie Wexner, kelle varade haldamisel sai Epstein ulatuslikud volitused. Nende ärisuhe kestis aastaid, kuid Wexner katkestas hiljem Epsteiniga suhted ja väitis, et Epstein oli omastanud temalt suuri rahasummasid.
Palm Beachi politsei alustas Epsteini tegevuse uurimist 2005. aastal pärast seda, kui 14-aastase tüdruku perekond teatas politseile tüdruku kohtumisest Epsteiniga. Uurimise käigus selgus, et Epsteinile värvati tüdrukuid niinimetatud massaažide tegemiseks ning mitme kannatanu ütluste järgi muutusid kohtumised seksuaalseks.
Juhtumisse kaasati hiljem FBI ning Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur. Föderaaluurimise käigus tuvastati arvukalt võimalikke ohvreid ning prokurörid koostasid 2007. aastal Epsteini vastu mitmekümne süüdistuspunktiga föderaalse süüdistusakti eelnõu.
Süüdistamata jätmise kokkulepe
Föderaalsüüdistuse esitamise asemel sõlmis Florida lõunaringkonna föderaalprokuratuur 2007. aasta septembris Epsteini kaitsjatega süüdistamata jätmise kokkuleppe (inglise keeles non-prosecution agreement).
Kokkuleppe kohaselt pidi Epstein tunnistama ennast Florida osariigi kohtus süüdi, kandma vanglakaristuse, registreeruma seksuaalkurjategijana ja võimaldama kannatanutel temalt tsiviilkorras kahjutasu nõuda. Vastutasuks nõustus föderaalprokuratuur Florida lõunaringkonnas Epsteini suhtes föderaalsüüdistust mitte esitama.
Kokkuleppe tingimused tekitasid hiljem ulatuslikku poleemikat. Kannatanuid ei teavitatud enne kokkuleppe sõlmimist selle läbirääkimistest ega sisust.
2020. aastal avaldatud USA justiitsministeeriumi ametialase vastutuse büroo uurimine ei leidnud, et toonane föderaalprokurör Alexander Acosta oleks toime pannud ametialase väärkäitumise, kuid leidis, et ta kasutas juhtumi lahendamisel halba otsustusvõimet. Uurimise järgi ei koheldud kannatanuid sellise avatuse ja tundlikkusega, mida justiitsministeeriumilt oodati.
2008. aasta süüdimõistmine
30. juunil 2008 tunnistas Epstein end Florida osariigi kohtus süüdi kahes prostitutsiooniga seotud kuriteos, millest üks puudutas alla 18-aastast isikut. Talle mõisteti kokku 18 kuud vangistust ning sellele järgnev koduarest.
Epstein kandis karistust Palm Beachi maakonna kinnipidamisasutuses. Talle võimaldati töövabastuse programmi, mille alusel sai ta suure osa päevast vanglast väljaspool töötada. Ta vabastati vanglast vähem kui 13 kuu järel ning jätkas karistuse kandmist koduarestis.
Epstein registreeriti seksuaalkurjategijana.
Juhtumi taaselustumine
Epsteini 2007.–2008. aasta kohtuasja lahendamine sattus taas laialdase avaliku tähelepanu alla 2018. aastal, kui Miami Herald avaldas ajakirjanik Julie K. Browni uuriva artiklisarja „Perversion of Justice“. Artiklisari käsitles Epsteini kannatanute kogemusi ning föderaalprokuratuuri sõlmitud süüdistamata jätmise kokkulepet.
Uus avalik tähelepanu suurendas survet nii õiguskaitseorganitele kui ka kokkuleppe sõlmimise ajal Florida lõunaringkonna föderaalprokurörina töötanud Alexander Acostale. Acosta töötas 2019. aastal president Donald Trumpi administratsioonis tööministrina ning astus pärast Epsteini uut vahistamist ametist tagasi.
2019. aasta föderaalsüüdistus
Epstein vahistati 6. juulil 2019 pärast saabumist Prantsusmaalt Ameerika Ühendriikidesse. Kaks päeva hiljem avalikustas New Yorgi lõunaringkonna föderaalprokuratuur tema vastu esitatud süüdistuse.
Epsteinile esitati üks süüdistuspunkt alaealiste seksuaalse ärakasutamise eesmärgil inimkaubitsemises ning üks süüdistuspunkt sellealases vandenõus.
Süüdistuse järgi värbas Epstein vähemalt aastatel 2002–2005 kümneid alaealisi tüdrukuid oma New Yorgi ja Palm Beachi elukohtadesse ning maksis neile pärast seksuaalse iseloomuga tegevust sularaha. Noorimad süüdistuses kirjeldatud kannatanud olid 14-aastased.
Prokuratuuri väitel maksis Epstein osale tüdrukutest ka selle eest, et nad värbaksid uusi alaealisi tüdrukuid, luues sel viisil uute ohvrite värbamise süsteemi.
Epstein ei tunnistanud ennast süüdi ning jäi kohtuprotsessi ootama New Yorgi Metropolitan Correctional Centerisse. Süüdistustes ei jõutud tema surma tõttu kohtuotsuseni ja neid tuleb seetõttu käsitada süüdistustena, mitte süüdimõistmisega tuvastatud asjaoludena.
USA föderaalprokuratuuri järgi tegutsesid Maxwell ja Epstein aastatel 1994–2004 koos alaealiste tüdrukute leidmisel ja nende usalduse võitmisel ning nende toimetamisel Epsteini elukohtadesse.
Maxwell vahistati 2020. aastal. 2021. aasta detsembris tunnistas föderaalvandekohus ta süüdi mitmes kuriteos, mis olid seotud alaealiste seksuaalse kuritarvitamise hõlbustamisega koos Epsteiniga.
2022. aasta juunis mõisteti Maxwellile 20-aastane vangistus.
Surm
10. augusti 2019. aasta varahommikul leiti Epstein Metropolitan Correctional Centeri erikinnipidamisüksuse kambrist teadvusetuna. Ta kuulutati hiljem surnuks ning New Yorgi kohtuarst määras tema surma viisiks enesetapu poomise läbi.
Epstein oli mõni nädal varem leitud oma kongist vigastatuna ja paigutatud ajutiselt enesetapuvalvesse. Hiljem eemaldati ta enesetapuvalvest, kuid psühholoogiaosakonna juhiste kohaselt ei oleks ta pidanud kongis üksi olema.
9. augustil viidi Epsteini kambrikaaslane teise kohta ning uut kambrikaaslast talle ei määratud.
USA justiitsministeeriumi peainspektori 2023. aasta uurimine tuvastas, et vanglatöötajad ei teinud Epsteini surmaööl nõutud kontrollkäike ega vangide loendusi. Töötajad koostasid hiljem dokumente, millest jäi ekslik mulje, et kontrollid olid toimunud.
Epstein jäi seetõttu tundideks nõuetekohase järelevalveta. Uurimine tuvastas probleeme ka vangla valvekaamerasüsteemiga, mille tõttu suur osa erikinnipidamisüksuse ümbruse kaameratest ei salvestanud videot.
Peainspektori büroo leidis vangla töös arvukalt ja tõsiseid puudusi, kuid ei leidnud tõendeid, mis oleksid vastuolus FBI järeldusega, et Epsteini surmas ei osalenud teine isik.
Epsteini surmaga lõppes tema vastu algatatud 2019. aasta kriminaalasi ilma kohtuprotsessi ja sisulise kohtuotsuseta.
2025. aasta ülevaade ja valvevideo
2025. aasta juulis avaldasid USA justiitsministeerium ja FBI ühise memorandumi, mille järgi oli ametkondade ulatuslik materjalide läbivaatamine kooskõlas varasema järeldusega, et Epstein sooritas enesetapu.
Ametkonnad avaldasid ka vangla valvekaamera salvestise. Tehnoloogiaajakiri Wired leidis video metaandmete analüüsimisel, et „toore“ salvestisena avaldatud fail oli koostatud vähemalt kahest lähteklipist ning seda oli videomontaažitarkvaras töödeldud.
Wiredi hilisema analüüsi järgi jäi ühest lähtefailist avaldatud versioonist välja umbes kaks minutit ja 53 sekundit. Analüüs ei näidanud siiski, et väljajäetud materjal tõendaks kolmanda isiku osalemist Epsteini surmas.
Suhted tuntud inimestega
Epstein suhtles aastakümnete jooksul paljude poliitikute, ärimeeste, teadlaste, kuninglike perekondade liikmete ja teiste avaliku elu tegelastega. Isiku nime esinemine Epsteini telefoniraamatus, lennupäevikutes, fotodel või muudes dokumentides ei tähenda iseenesest, et inimene oleks osalenud Epsteini kuritegudes või olnud neist teadlik.
Donald Trump
Epstein ja Donald Trump suhtlesid 1980.–1990. aastatel ning 2000. aastate alguses New Yorgi ja Palm Beachi seltskonnaringkondades. Nende suhtlus on dokumenteeritud muu hulgas fotode, videote, Epsteini telefoniraamatu ja lennupäevikutega.
1992. aasta arhiivivideos on Trump ja Epstein koos Trumpi Mar-a-Lago klubis toimunud peol. Trump on öelnud, et tundis Epsteini, kuid nende vahel tekkis hiljem tüli ning nad katkestasid suhted aastaid enne Epsteini 2019. aasta vahistamist.
Trumpi ei ole süüdistatud Epsteini seksuaalkuritegudes osalemises.
2025. aastal avalikustati Epsteini 50. sünnipäevaks 2003. aastal koostatud album, mille oli organiseerinud Ghislaine Maxwell. Album sisaldas Trumpi nime kandvat sõnumit ja joonistust. Trump eitas selle kirjutamist ja joonistamist.
Bill Clinton
Epstein suhtles ka endise USA presidendi Bill Clintoniga ning Clinton kasutas 2000. aastate alguses mitmel reisil Epsteini eralennukit.
Clinton on öelnud, et ei teadnud Epsteini kuritegudest ega näinud nende suhtlemise ajal midagi, mis oleks talle sellisest tegevusest märku andnud.
2026. aasta veebruaris andis Clinton Epsteini seoseid uurinud USA Esindajatekoja järelevalvekomisjonile kinnisel istungil tunnistusi. Clintonit ei ole Epsteini kuritegudega seoses süüdistatud.
Prints Andrew
Epsteinil oli pikaajaline suhe prints Andrew'ga. Epsteini ja Maxwelli tegevusega seotud Virginia Giuffre väitis, et ta sunniti alaealisena prints Andrew'ga seksuaalsesse kontakti. Andrew eitas süüdistusi.
Giuffre esitas 2021. aastal Andrew vastu Ameerika Ühendriikides tsiviilhagi. 2022. aastal lahendati kohtuasi pooltevahelise kokkuleppega ilma selleta, et Andrew oleks tunnistanud õigusrikkumist.
Tsiviilkohtuasjad ja pangad
Pärast Epsteini surma jätkusid tema tegevusega seotud tsiviilkohtuasjad tema pärandvara, kaastöötajate ja temaga pangandussuhetes olnud finantsasutuste vastu.
2023. aastal nõustus JPMorgan Chase maksma Epsteini kannatanutega sõlmitud kokkuleppe alusel 290 miljonit USA dollarit. Pank oli olnud Epsteini oluline panganduspartner aastatel 1998–2013.
Samal aastal nõustus Deutsche Bank maksma Epsteini kannatanutele 75 miljonit dollarit, et lõpetada panga vastu esitatud ühishagi.
JPMorgan sõlmis eraldi 75 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Ameerika Ühendriikide Neitsisaarte võimudega, kes olid väitnud, et pank oli eiranud Epsteini tegevusega seotud ohumärke.
Epsteini kriminaalasjade, tsiviilkohtuasjade, FBI uurimiste, Ghislaine Maxwelli kohtuasja ja muude menetluste käigus on aastate jooksul kogunenud väga suur hulk dokumente, elektroonilisi andmeid, fotosid, videoid ja muid materjale.
2025. aasta juulis teatasid USA justiitsministeerium ja FBI pärast nende valduses olevate materjalide ulatuslikku läbivaatamist, et nad ei leidnud tõendeid eraldi süüstava „kliendinimekirja“ olemasolust. Ametkondade järgi ei leitud ka usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et Epstein oleks oma tegevuse raames väljapaistvaid inimesi väljapressinud, ega tõendeid, mis oleksid andnud aluse seni süüdistamata kolmandate isikute suhtes uute kriminaaluurimiste algatamiseks.
Sama ülevaate järgi näitas valitsuse valduses olev materjal, et Epstein oli kahjustanud enam kui tuhandet ohvrit.
Epstein Files Transparency Act
2025. aastal võeti Ameerika Ühendriikides vastu Epstein Files Transparency Act, mis kohustas justiitsministeeriumi avalikustama Epsteini ja Maxwelli juhtumitega seotud materjale seadusega lubatud ulatuses. President Donald Trump kirjutas seadusele alla 19. novembril 2025.
30. jaanuaril 2026 teatas justiitsministeerium, et avaldas seaduse täitmiseks üle kolme miljoni uue lehekülje materjale. Koos varasemate avalikustamistega ulatus avaldatud materjalide kogumaht ligi 3,5 miljoni leheküljeni.
Avaldatud materjalide hulka kuulus justiitsministeeriumi andmetel üle 2000 video ja 180 000 pildi. Materjalid pärinesid muu hulgas Florida ja New Yorgi Epsteini kriminaalasjadest, Maxwelli kohtuasjast, Epsteini surma uurimistest, FBI uurimistest ja justiitsministeeriumi peainspektori juurdlusest.
Justiitsministeerium lõi dokumentide avaldamiseks veebipõhise Epstein Library andmekogu. 2026. aasta septembri seisuga teatas ministeerium, et kogu täiendatakse juhul, kui leitakse uusi avaldamisele kuuluvaid dokumente.
Dokumentides inimese nime, foto, kontaktandmete või muu viite esinemine ei tähenda iseenesest selle inimese seotust Epsteini kuritegudega.
Pärand ja avalik mõju
Epsteini juhtum põhjustas laia avaliku arutelu selle üle, kuidas suur varandus, mõjuvõimsad kontaktid ja kallid advokaadid võivad mõjutada kriminaalmenetlust ja kannatanute võimalusi õiguskaitsesüsteemis oma õigusi teostada.
Eriti palju kriitikat pälvis 2007. aasta süüdistamata jätmise kokkulepe, mille tõttu ei esitatud Epsteinile toona föderaalsüüdistust ning millest kannatanuid enne selle sõlmimist ei teavitatud.
Epsteini surm enne 2019. aasta kohtuprotsessi tähendas, et uusi föderaalsüüdistusi ei saanud kohtus sisuliselt läbi vaadata. Tema lähikondlase Ghislaine Maxwelli hilisem süüdimõistmine andis siiski kohtuliku hinnangu osale Epsteiniga seotud alaealiste värbamise ja seksuaalse kuritarvitamise süsteemist.
Epsteini juhtum on jätkanud avaliku ja poliitilise tähelepanu pälvimist ka aastaid pärast tema surma, eriti seoses kohtudokumentide, lennupäevikute, kontaktiraamatute ja teiste uurimismaterjalide järkjärgulise avalikustamisega.
