| See artikkel räägib vaimse tervise häirest; laste seksuaalse väärkohtlemise kohta vaata vastavat artiklit |
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Pedofiilia on seksuaalsuunitluse häire – laste seksuaalne eelistamine, seksuaalobjektid on tavaliselt puberteedieelses või varases puberteedieas. Osa pedofiile on huvitatud ainult tüdrukutest, teised ainult poistest ja osa on huvitatud mõlema soo esindajatest (RHK-10 ptk V: Psüühika- ja käitumishäired kood F65.4).
Eespool toodud RHK definitsioon on kitsalt meditsiiniline ja ei kata kogu termini kasutust.
Pedofiilia mõistet on erinevad autorid väga erinevalt käsitlenud. Mõned autorid keskenduvad pedofiiliale kui seksuaalsele hälbele meditsiinilisest aspektist, teised keskenduvad õiguslikule aspektile ning räägitakse ka mõlemast koos. Lisaks pedofiilia mõistele opereeritakse ka lapse seksuaalse väärkohtlemise mõistega, tihti tundub, et pedofiilia ja lapse seksuaalse väärkohtlemise mõisteid kasutatakse sünonüümidena. Samalaadne on olukord ka ingliskeelses kultuuriruumis Pedofiilia õiguslikus mõttes üldiselt kattub lapse seksuaalse väärkohtlemise mõistega.
Eesti igapäevakeeles kasutatakse meditsiinilist ja õiguslikku mõistet läbisegi. EKI Sõnaveebis on pedofiilia definitsioon "täiskasvanu seksuaalne kiindumus lastesse, lapse või laste seksuaalne ahistamine täiskasvanu poolt" -- esimene pool definitsiooni viitab meditsiinilisele, teine pool õiguslikule keelekasutusele.
| Pedofiilia | Lapse seksuaalne väärkohtlemine | |
|---|---|---|
| Ohver | Ei pea olema konkreetset ohvrit | Väärkohtlemise mõiste iseenesest
nõuab ohvri olemasolu |
| Tegu | Ei pea konkreetse teoni jõudma, võib jääda vaimsele tasandile | Väärkohtlemise mõiste iseenesest eeldab mingi teo toimepanemist |
| Motiiv | Vaimne seksuaalne hälve | Motiivi ei pruugi olla |
| Kestvus (aeg) | Pedofiilia avaldub pidevalt, tegemist on pikaajalise hälbega | Võib olla ühekordne eksimus |
Vanuseliselt on pedofiilia seksuaalne kiindumus puberteedieelsetesse lastesse (alla 11-aastased lapsed, individuaalselt võib vanus varieeruda, ülemine piir on 13). Laiemas tähenduses hõlmab pedofiilia ka puberteediealisi lapsi.
Hiljem on hakatud eristama hebefiiliat, mis tähendab peamist seksuaalset huvi puberteediealiste laste (vanusevahemik 11–14) vastu. Efebofiilia tähendab seksuaalset kiindumust 15–19-aastatesse lastesse. Mõnikord peetakse pedofiiliaks ka kronofiiliat, seksuaalset kiindumust endast tunduvalt noorematesse isikutesse.
Eesti seadused näevad ette karistusi süütegude eest. Tunnete ja mõtete eest ei karistata. Seega ka pedofiile karistatakse lapse seksuaalse väärkohtlemise eest, mitte meditsiinilises mõttes pedofiilia diagnoosi eest. Karistusseadustikus ei ole kasutatud terminit pedofiilia, KarS § 145 sõnastus on "Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega".
Lastekaitseseadus § 20 kehtestab lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud. Karistusseaduses defineeritud süütegude järgi. Lastekaitseseadus ei anna alust diagnoosi, sh ka pedofiilia, alusel piiranguks.
Samas pedofiilia diagnoos on piiravaks asjaoluks valdkondades, kus teostatakse vaimse tervise kontrolli ja nõutakse täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete puudumist -- näiteks relvaloa taotlemine.
Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebing. Tema pedofiilia definitsiooni järgi on tegu 1) eksklusiivselt, 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud ning 3) ajas püsiva seksuaalse eelistusega; see kehtib põhijoontes ka tänapäeval.
Naissoost seksuaalkurjategijate teemast on traditsiooniliselt mööda mindud nii meedikute kui ka õigusorganite poolt. Nimetatud asjaolu põhjuseks on meedikute ebakindlus diagnoosipanemisel, ühiskonna suhtumine probleemi ja suhteliselt tagasihoidlikum kaebuste hulk (meessoost ohvrite soorolliga ei sobi enda määratlemine naissoost ärakasutaja ohvrina).
Alaver kirjeldab oma uurimuses ka naispedofiile, kelle “arv on palju suurem, kui seda on osatud eeldada”. Viidates välismaa allikatele, märgib autor, et naispedofiile iseloomustab hirm seksuaalkontakti ees omavanustega, vahel ka arenguhäired või on neid endid tugevalt ahistatud.
Eestis on koostatud pedofiilia ravijuhis.
Jaanuaris 2012 kuulutati Kreekas pedofiilia (koos kleptomaanide, ekshibitsionistide, püromaanide, mängusõltlaste, fetišistide ja sadomasohhistidega) puudeks, ja neile määrati ka vastav igakuine rahaline toetus.
Puuduvad tõendid, et pedofiilia oleks ravitav. Selle asemel püüab enamik teraapiaid aidata pedofiilidel hoiduda oma ihade ajel tegutsemisest. Mõne teraapiaga püütakse küll pedofiiliat ravida, kuid puuduvad uuringud, mis näitaksid, et need tooksid kaasa pikaajalise muutuse seksuaalses eelistuses. On väidetud, et katsed ravida pedofiiliat täiskasvanueas tõenäoliselt ei õnnestu, kuna selle kujunemist mõjutavad sünnieelsed tegurid. Pedofiiliat näib olevat raske mõjutada, kuid pedofiile saab aidata oma käitumist kontrollida ja tulevased uuringud võivad välja töötada ennetusmeetodi.
Ravitõhususe uuringutel on mitmeid puuduseid. Enamik kategoriseerib oma osalejaid käitumise, mitte erootilise vanuse-eelistuse järgi, mis raskendab pedofiilide konkreetse ravitulemuse hindamist. Paljud ei vali oma ravi- ja kontrollrühmi juhuslikult. Kurjategijatel, kes keelduvad ravist või lõpetavad selle, on suurem kuritegevuse risk, seega nende väljajätmine ravitavast rühmast, kuid mitte nende väljajätmine kontrollrühmast, kes oleksid keeldunud või lõpetanud, võib ravitava rühma kallutada madalama retsidiivsusega inimeste kasuks. Kuritegusid mitte toime pannud pedofiilide ravi tõhusust pole uuritud.
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Pedofiilia |