Johan Haagivang (ka Juhan Haagivang; 5. jaanuar 1878 – 30. oktoober 1942) oli eesti omavalitsustegelane ja poliitik.
Sündis Palometsal Võrumaal, õppis Rõuge kihelkonnakoolis, seejärel oli "Haagivangi" talu omanik Kasaritsa vallas.
1903. aastast vallakohtu liige ja esimees. Aastatel 1913–1915 oli Kasaritsa vallavanem, 1915–1917 osales I maailmasõjas.
Aastatel 1929–1932 oli ta IV Riigikogu liige. 1936. aastast oli ta Võru põllumeeste konvendi liige ja konvendi esindajana Põllutöökoja liige.
Lisaks oli ta eri aegadel Võru maavolikogu juhataja, Võru ühispanga esimees, Rõuge kirikunõukogu esimees, Isamaaliidu Kasaritsa osakonna esimees, Kaitseliidu Võru linnaümbruskonna malevkonna abipealik ja Kasaritsa Põllumeeste Seltsi auesimees.
1934. aastast oli ta taas Kasaritsa vallavanem. 1937. aastal oli ta Rahvuskogu Teise Koja liige. Alates 1938. aastast oli ta I Riiginõukogu põllumajanduse alalt ühes kalandusega valitud liige ja kuulus Riiginõukogu maa, töö ja rahva heaolu komisjoni. 1939. aastal määras siseminister ta uue Kasaritsa valla vallavanemaks.
Ta arreteeriti NKVD poolt 1941. aasta juunis, erinõupidamise otsusega mõisteti surma, hukati 1942. aastal oktoobris Venemaal Sverdlovski oblastis Sosva vangilaagris.