Sevurallag

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Oktoober 2020) (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sevurallag (vene keeles Севураллаг ehk Северо-Уральский исправительно-трудовой лагерь 'Põhja-Uurali parandusliku töö laager') ehk Sosva vangilaager loodi 5. veebruaril 1938 NKVD karistuslaagriks Sosvas Sverdlovski oblastis Nõukogude Liidus ja tegutses 1960. aastateni.^[viide?]

Aastatel 1938–1960 vangistati laagrisse 390 719 inimest.^[viide?] Pole teada, kui palju vange ebainimlike kinnipidamistingimuste ja massiliste hukkamiste tõttu suri ja kuhu nad maeti.^[viide?]

Vangide arv

Suurim vangide arv 33 757 oli 1942. aastal.^[viide?]

Statistika alusel oli Sevurallagis teiste rahvuste esindajate hulgas moldaavlasi üle 1000, armeenlasi üle 6000, pärast sõda palju Saksa sõjavange.

Eestist saadeti Sevurallagi teadaolevate andmete kohaselt 443 poliitvangi, teisal^[viide?] märgitud 471.

Sverdlovski oblasti Sosva vangilaagris hukati Riigivolikogu liige Nikolai Viitak; Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige Ernst Haabpiht; Riigikogu, Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige August Laur; Riigivolikogu liige Elmar-Aleksander Lehtmets Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige. Põllutööminister, Riigikogu liige ja talunik Theodor Pool; haridusminister Alfred Julius Mõttus, Riigikogu, Rahvuskogu ja Riiginõukogu liige Johan Haagivang. 04.05.1942 hukati laagris Aleksander Muni.

Laagris surid klaasivabrikant Johannes Lorup, eesti ettevõtja Oskar Sõmermaa, kaugsõidukapten Eduard Lepni.

Sevurallagist pääses Ants Jõearu (sündinud 1928), kes arreteeriti 25.08.1945 Kohtla-Järvel, erin. 14.12.46 §58-13, karistus viis aastat.

Viited

Välislingid

• Vene keeles laagri ajaloost