 |
See artikkel räägib looduskaitsetegelasest; vaimuliku kohta vaata artiklit Johannes-Eduard Maide. |
Johannes Voldemar Maide VR II/3 (24. aprill 1893 Tartu – 22. september 1944 Läänemeri) oli eesti looduskaitsetegelane.
Ta õppis Tartu ülikoolis 1915–1917 arstiteadust ja 1920–1932 geograafiat, Eesti Üliõpilaste Seltsi buršvilistlane.
Ta osales Vabadussõjas velskrina suurtükipaadil Lembit (osales Utria dessandil), oli kooliõpetaja Haapsalus, töötas Põllutööministeeriumis, Eesti Turistide Ühingu sekretär, Riigiparkide Valitsuse ja Loodushoiu ja Turismi-instituudi asjaajaja-varahoidja.
1920. aastal sooritas ta süstamatka ümber Eesti.
Ta oli Pühajärve valitsemise ja kasutamise selgitamise ning tervishoiukaitse alla võetud suvitus- ja ravitsuskohtade korraldamise küsimuste selgitamise komisjoni liige.
1930. aastail propageeris ta Eestile asumaade omandamist Lõuna-Aafrikas või Vahemerel.
1940. aastal ta arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt, kuid vabastati kolm kuud hiljem. Ta hukkus Moero pardal Eestist põgenedes.
Johannes Voldemar Maide on Eesti Arengufondi käivitaja ja endise juhatuse esimehe Ott Pärna vanavanaisa.