Juhan Aul

Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897 Are vald – 29. august 1994 Tartu) oli eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik.

19. märtsil 1938 kaitses ta oma doktoriväitekirja "Lääne-Eesti maakondade eestlaste antropoloogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus".

Ta tegeles varakult teaduskirjanduse tõlkimisega, näiteks koos Juhan Karuga (1897–1923) tõlkis ta eesti keelde tähtsa Eduard Strasburgeri botaanikaõpiku ("Botaanika õpperaamat", ilmus 1926).

Tegeles eestlaste kehaparameetrite mõõtmisega, rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma. 1982. aastal ilmus uurimus "Eesti kooliõpilaste antropoloogia". Koos Kalju Paaveri ja Harry Lingiga kirjutas raamatu "Eesti NSV imetajad" (Tallinn, 1957).

Juhan Aul töötas Tartu Ülikooli õppejõuna kuni 1970. aastateni.

Ta oli Üliõpilaste Selts Raimla vilistlane (alates 1926 I semester).

Pere

Juhan Auli teine naine oli Marie Helene Aul, õpetaja ja Eesti Asutava Kogu liige. Neljas abikaasa oli bioloogiaõppejõud Salme Aul.

Tunnustus

Tema järgi on nimetatud habesääsklane Dasyhelea (Pseudoculiculicoides) auli (Remm, 1962).

Artikleid

• Aaria tõugu pole olemas. Vaba Maa, 6. veebruar 1934, nr. 30, lk. 4.
• Eesti sõduri kasvust ja raskusest. – Sõdur, 12. mai 1938, nr 18–19, lk 459–466.

Õpikuid

• Juhan Aul. Inimese anatoomia: õpik bioloogidele. Tallinn, 1962 ja 1976.
• Juhan Aul, Harri Ling. Selgroogsete zooloogia: õpik kõrgematele koolidele. Tallinn, 1962 ja 1969.
• Juhan Aul. Zooloogia võõrsõnade leksikon. Tallinn, 1978

Välislingid

• Juhan Aul Eesti biograafilises andmebaasis ISIK