Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897 Are vald – 29. august 1994 Tartu) oli eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik.
19. märtsil 1938 kaitses ta oma doktoriväitekirja "Lääne-Eesti maakondade eestlaste antropoloogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus".
Ta tegeles varakult teaduskirjanduse tõlkimisega, näiteks koos Juhan Karuga (1897–1923) tõlkis ta eesti keelde tähtsa Eduard Strasburgeri botaanikaõpiku ("Botaanika õpperaamat", ilmus 1926).
Tegeles eestlaste kehaparameetrite mõõtmisega, rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma. 1982. aastal ilmus uurimus "Eesti kooliõpilaste antropoloogia". Koos Kalju Paaveri ja Harry Lingiga kirjutas raamatu "Eesti NSV imetajad" (Tallinn, 1957).
Juhan Aul töötas Tartu Ülikooli õppejõuna kuni 1970. aastateni.
Ta oli Üliõpilaste Selts Raimla vilistlane (alates 1926 I semester).
Juhan Auli teine naine oli Marie Helene Aul, õpetaja ja Eesti Asutava Kogu liige. Neljas abikaasa oli bioloogiaõppejõud Salme Aul.
Tema järgi on nimetatud habesääsklane Dasyhelea (Pseudoculiculicoides) auli (Remm, 1962).