Juuli 2018

Juuli 2018, kroonika.

2018. aasta juuli algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval.

1. juuli

• Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Austria. Oma eesistumise perioodil on lubatud fookusesse võtta Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise teema.
• Mehhikos toimusid presidendivalimised, mille võitis 54% häältega Andrés Manuel López Obrador. Tema vastaskandidaatidest kogus enim hääli Ricardo Anaya, keda toetas 24% valijatest. Valimisaktiivsus oli umbes 63%. Samaaegselt toimusid 7 osariigis ka kubernerivalimised, enim kubernerikohti (4) võitis Andrés Manuel López Obradori erakond Rahvusliku Taassünni Liikumine.
• Saksamaal teatas Horst Seehofer peatsest tagasiastumisest Saksamaa siseministri ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu esimehe ametikohalt. Seehoferil oli olnud liidukantsler Angela Merkeliga erimeelsusi rändepoliitika teemadel.
• Türgi suurimas linnas İstanbulis toimus vaatamata kohaliku võimu vastuseisule geiparaad, kus osales tuhatkond inimest. Politsei ajas paraadi kummikuule ja pisargaasi kasutades laiali, vahistati 11 inimest.
• Eestis jõustus tasuta ühistransport maakonnasisestel avalikel liinidel. Neli maakonda – Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Pärnu – rakendasid tasuta ühistranspordi vaid osaliselt, kooliealistele noortele ja pensionäridele.

2. juuli

• Iraani president Ḩasan Rūḩānī alustas kahepäevast ametlikku visiiti Šveitsis, mille raames ta kohtus Zürichis Šveitsi liidupresidendi Alain Berset'ga.
• Saksamaal jõudsid siseminister Horst Seehofer ja liidukantsler Angela Merkel kokkuleppele riigi rändepoliitika muutmises. Vastavalt kokkuleppele jääb Seehofer edasi siseministriks, Saksamaa-Austria piiril kehtestatakse uus piiriületusrežiim, millega tõkestatakse riiki sisenemine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis juba varjupaika taotlenud immigrantidele, ja moodustatakse transiidikeskused asüüli taotlevate immigrantide ajutiseks majutamiseks, kust nad taotluse rahuldamata jätmise korral tagasi lähteriiki saadetakse. Rändepoliitika muutused peab enne jõustumist heaks kiitma ka Merkeli koalitsioonipartner Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei.
• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi suursaadiku Jaapanis Jaak Lensmendi ja suursaadiku Austrias Rein Oidekivi, nimetades ühtlasi nende asemele vastavalt Väino Reinarti ja Toomas Kuke.

3. juuli

• Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris vahistati korruptsioonikahtlustuse alusel riigi endine peaminister Najib Razak.
• Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Kongo Demokraatliku Vabariigiga.
• Tallinnas Kadrioru administratiivhoone aias toimus president Kersti Kaljulaidi vastuvõtt Eesti parimatele koolilõpetajatele.

4. juuli

• Poolas jõustus rahvusvaheliselt palju kriitikat pälvinud kohtureformi viimane aste, millega alandati kohtunike, sealhulgas ka ülemkohtu kohtunike vanusepiirang 70. eluaastalt 65. eluaastale. Reformiga kaotas töö 11 ülemkohtu liiget.
• Eestisse saabus ametlikule kahepäevasele visiidile Itaalia president Sergio Mattarella, kes kohtus siin Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi ja peaminister Jüri Ratasega.
• Eesti välisminister Sven Mikser kohtus Itaalia välisministri Enzo Moavero Milanesiga, kes saatis Itaalia presidenti Sergio Mattarellat tema riigivisiidil Eestisse.

5. juuli

• Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo alustas kuni 7. juulini kestnud ametlikku visiiti Põhja-Koreas.
• Ameerika Ühendriikide president Donald Trump rahuldas keskkonnaameti juhi Scott Pruitti tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks alates 9. juulist Andrew Wheeleri.
• Euroopa Parlamendi täiskogu hääletas Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi üle. Hääletusele eelnesid mitmed avalikud protestid. Näiteks Eestis pimendas enda lehe eestikeelne Vikipeedia. Sarnaselt talitasid mitmed teised Vikipeedia keeleversioonid. Kavandatav direktiiv lükati hääletusel tagasi ning see läheb edasise arutluse alla septembris.
• Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei kiitis väikeste muudatustega heaks Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli uue rändepoliitika. Saksamaa siseminister Horst Seehofer pidas uue rändepoliitika teemal ka Viinis läbirääkimisi Austria liidukantsleri Sebastian Kurziga, kuid viimane uue rändepoliitika kavale heakskiitu ei andnud.
• Tallinnas algasid 19. Keskaja päevad.

6. juuli

• Ameerika Ühendriikides jõustus Hiinast sissetoodavatele toodetele kehtestatud 25% impordimaks.
• Jaapanis Katsushikas hukati usuliikumise Aum Shinrikyō vaimne juht Shōkō Asahara, kes oli juba 2004. aastal mõistetud surma 1995. aastal toime pandud sariinirünnaku organiseerimise eest.

9. juuli

• Cooki saartel astus ametisse peaminister Henry Puna valitsus.
• Suurbritannias astus vastuseisu tõttu peaminister Theresa May esitatud Brexiti-kavale ametist tagasi välisminister Boris Johnson. Uueks välisministriks nimetati Jeremy Hunt.
• Türgis vannutati uueks ametiajaks presidendiks Recep Tayyip Erdoğan. Vastavalt Türgi uuele põhiseadusele sai temast ka valitsusjuht ja peaministri ametikoht kaotati. Asepresidendina astus koos Erdoğaniga ametisse Fuat Oktay.

10. juuli

• Lõppesid Tham Luangi koopa päästetööd.

12. juuli

• Lõuna-Sudaani parlament pikendas president Salva Kiir Mayarditi volitusi kolme aasta võrra.
• Tšehhis võitis peaminister Andrej Babiši valitsus häältega 105:91 parlamendis toimunud usaldushääletuse.
• Türgi parlament valis uueks esimeheks senise peaministri Binali Yıldırımi.
• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Portugalis Andres Rundu ja nimetas tema asemel uueks suursaadikuks Ruth Lausma Luige.

13. juuli

• Eesti president Kersti Kaljulaid alustas kahepäevast ametlikku visiiti Saksamaal, kus võttis järgmisel päeval Eesti nimel Münsteris vastu Vestfaali rahu auhinna.

14. juuli

• 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste 3. koha mängus võitis Belgia Inglismaad tulemusega 2:0.
• Haitil astus ametist tagasi peaminister Jack Guy Lafontant.
• Lõuna-Eestis algas kaks päeva kestnud Rally Estonia. Ralli võitis Ott Tänak.

15. juuli

• 2018. aasta jalgpalli maailmameistriks tuli Prantsusmaa, kes alistas finaalmängus Horvaatia tulemusega 4:2. MM-i finaalmäng peeti Moskva Lužniki staadionil.

16. juuli

• Soomes Helsingis kohtusid Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin.

20. juuli

• India parlamendis kukkus läbi umbusalduse algatamine peaminister Narendra Modi valitsuse vastu. Umbusaldushääletuse korraldamist toetas 126, selle vastu oli 325 liiget.

21. juuli

• Kuuba president Miguel Díaz-Canel tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus välisministrina jätkas Bruno Rodríguez Parrilla, kaitseministriks sai kindral Leopoldo Cintra Frías ja siseministriks viitseadmiral Julio César Gandarilla Bermejo.

22. juuli

• Argentinas Buenos Aireses lõppes juhtivate tööstusriikide ja areneva majandusega riikide rühma G-20 rahandusministrite ja keskpanga presidentide kolmas korraline kohtumine, mille keskne teema oli süvenev kaubandussõda Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja Hiina vahel.
• Kanadas Torontos Greektowni linnaosas kella 22 paiku toimunud tulistamises hukkus üks ja sai haavata veel 13 inimest. Politsei saabumisel avas tulistaja esmalt tule ka politseinike pihta ja sooritas siis enesetapu.
• Saksamaal Münchenis avaldas üle 20 000 inimese meelt Baieri liidumaa valitseva erakonna Kristlik-Sotsiaalse Liidu poliitika vastu. Kristlik-Sotsiaalsele Liidule heideti ette ühiskonna lõhestamist, iseäranis uue seaduse valguses, mis laiendas oluliselt kohaliku politsei võimupiire. Samuti kritiseeriti erakonna positsioone immigratsiooniküsimuses.
• Saksamaa jalgpallikoondise mängija Mesut Özil teatas Twitteris, et lahkub rahvusmeeskonna koosseisust. Özili otsuse tingis Saksamaal palju negatiivset vastukaja saanud foto Türgi presidendivalimiste kampaania ajast, kus Özil ja tema meeskonnakaaslane İlkay Gündoğan poseerisid koos Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga. Özili väitel sai ta foto tõttu ka anonüümseid ähvardusi.

23. juuli

• Ameerika Ühendriikide Senat kinnitas häältega 86:9 uueks veteraniasjade ministriks Robert Wilkie.
• Sloveenia president Borut Pahor teatas, et keeldub nimetamast valitsuse moodustamiseks peaministrikandidaati, kuna kahe suurima parlamendierakonna juhtidel Janez Janšal ja Marjan Šarecil puudub parlamendi enamuse toetus.
• Eestis esitas peaminister Jüri Ratasele tagasiastumispalve ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Ühtlasi teatas ta, et astus päev varem välja ka Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja lahkub üldse poliitikast.

25. juuli

• Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker leppisid Washingtonis toimunud kohtumisel kokku kaubanduspoliitika uutes lähtekohtades, millest lähtuvalt soovitakse jõuda teineteise kaupadele kehtestatud tollimaksude alandamise ja osalise kaotamiseni. Varem oli Trumpi administratsioon kavandanud rakendada Euroopa Liidust imporditavatele kaupadele hoopis täiendavaid sisseveotolle.
• Ameerika Ühendriikide Senatis toimunud arupärimisel kinnitas Ameerika Ühendriikide riigisekretär Mike Pompeo selgesõnaliselt, et Ameerika Ühendriigid ei tunnusta Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Pärast president Donald Trumpi kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga olid mitmed senised Ameerika Ühendriikide välispoliitilised positsioonid, kaasa arvatud seisukoht Krimmi annekteerimise küsimuses, kahtluse alla sattunud.
• Pakistanis toimusid parlamendi alamkoja valimised.
• Venezuela president Nicolás Maduro teatas rahareformist, millega devalveeritakse Venezuela boliivar. 1 uus boliivar hakkab võrduma senise 100 000 boliivariga. Hiiglasliku inflatsiooni tõttu (2018. aastal hinnanguliselt 1 000 000%) on boliivari väärtus pidevalt vähenenud, rahareformist teatamise ajal oli 1 USA dollar väärt umbes 3,5 miljonit boliivarit.

26. juuli

• Euroopa Liidu pealäbirääkija Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel Michel Barnier avaldas selget vastuseisu peaminister Theresa May valitsuse ettepanekule, mille kohaselt koguks Suurbritannia ka pärast Euroopa Liidust lahkumist oma piiridel Euroopa Liidu tolli- ja käibemaksu, säilitades niiviisi osaluse Euroopa tolliliidus.
• Jaapanis hukati kuus usuliikumise Aum Shinrikyō liiget, kes olid surma mõistetud 1995. aasta Tōkyō metroo sariinirünnaku korraldamise ja läbiviimise eest. Varem samal kuul hukati usuliikumise juht Shōkō Asahara.
• Poola suuremates linnades toimusid järjekordsed meeleavaldused valitsuse kohtureformi vastu, millega kehtestati kohtunikele senisest madalam kohustuslik pensioniiga. Uued meeleavaldused kutsus esile president Andrzej Duda otsus kohtureformi seadus oma allkirjaga jõustada, mida ta tegi sama päeva hommikul.

27. juuli

• Põhja-Korea andis Korea sõja lõpu 65. aastapäeval Ameerika Ühendriikidele üle sõjas hukkunud ja Põhja-Koreasse maetud 55 Ameerika Ühendriikide sõduri säilmed. Sõdurite säilmed toimetati Ameerika Ühendriikide õhujõudude lennukiga esmalt Lõuna-Koreasse ja sealt edasi kodumaale.

29. juuli

• Kambodžas toimusid parlamendivalimised.
• Malis toimus presidendivalimiste esimene voor.

30. juuli

• Zimbabwes toimusid parlamendi- ja presidendivalimised. Presidendivalimised võitis Emmerson Mnangagwa, kes oli olnud riigipea alates 2017. aasta Zimbabwe riigipöördest.

31. juuli

• Rootsis varastati Strängnäsi katedraalist kaks krooni ja valitsusõun, mis kuuluvad Rootsi kroonijuveelide hulka.

Viited