K2-18b

Kunstniku kujutis K2-18 süsteemist. K2-18b (paremal) tiirlemas orbiidil punase kääbuse K2-18 (vasakul) ümber. Nende vahel taamal on eksoplaneet K2-18c.

Lõvi tähtkuju

K2-18b, tuntud ka kui EPIC 201912552 b, on umbes 124 valgusaasta (38 parsekit) kaugusel Maast Lõvi tähtkujus asuva punase kääbustähe K2-18 orbiidil olev eksoplaneet, millel arvatakse olevat võimalused elu olemasoluks.

Kirjeldus

Planeet avastati 2015. aastal Kepleri kosmoseteleskoobi abil ning selle olemasolu kinnitati hiljem Spitzeri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustega ja Doppleri efekti abil. Hiljem on uuritud James Webbi kosmoseteleskoobiga planeedi atmosfääri.

Planeedi K2-18b raadius on 2,61 korda Maa raadiusest suurem ja mass 8,63 korda suurem Maa massist. K2-18b tihedus on umbes 2,67 g/cm3 (Maal 5,515 g/cm³) ning tema tiirlemisperiood orbiidil ümber tähe on 33 päeva. Kuna täht K2-18 on poole väiksem kui Päike ja suhteliselt "jahe", tiirleb eksoplaneet tema ümber nn elukõlblikus tsoonis ehk ta saab umbes sama palju valguskiirgust, kui Maa saab oma Päikeselt.

Cambridge'i ülikooli astrofüüsikud on nimetanud K2-18b hütseeaan-tüüpi planeediks, ehk kiviseks planeediks, millel on vesinikurikas atmosfäär ja veekogud. Tiheduselt jääb planeet aga Maa ja Neptuuni vahele. Seetõõtu on tehtud ka oletusi, et K2-18b ei ole kivine nagu Maa ega gaasiline nagu Neptuun, vaid seal on sügav veeookean.

Uuringud

Ajakirjas Nature Astronomy avaldatud uuring kinnitas veeauru olemasolu planeedi K2-18b atmosfääris juba 2019. aastal, kui teadlased analüüsisid kosmoseteleskoobi Hubble tehtud ülesvõtteid sellest, kuidas planeet tähe eest läbi liikus. Arvutimudel näitas, et veeauru võib eksoplaneedi atmosfääri koostises olla 20 kuni 50 protsenti (Maa atmosfääris on veeauru keskmiselt 0,25 protsenti).

James Webbi kosmoseteleskoop edastas oma uuringute tulemused 2023. aasta septembris, mis näitasid, et eksoplaneedi atmosfääris on metaani ja süsinikdioksiidi. Metaani ja süsinikdioksiidi rohkus koos ammoniaagi puudusega toetavad hüpoteesi, et K2-18b vesinikurikka atmosfääri all võib olla veeookean. Esialgsed vaatlused andsid kinnituse, et atmosfääris on dimetüülsulfiidi (DMS) ja dimetüüldisulfiidi (DMDS) molekule, mida Maal toodavad ainult elusorganismid. Suurem osa Maa atmosfääris sisalduvast DMS-ist eraldub fütoplanktonist. Dimetüülsulfiidi suudab toota ka inimene, kasutades erinevaid keemilise sünteesi seadmeid. Teadlased ei ole suutnud avastada ühtegi looduslikku või keemilist protsessi, mis suudaks DMS-i luua ilma elusorganismideta.